veebruar 20, 2015

Islamiriik ja Al-Qaeda: kahe äärmusluse üks nägu

Äärmusorganisatsioonide teabeväli on suures osas jätkuvalt puutumatu.

“Nad väärisid surma! Kuidas sa sunnid vaikima inimese, kes solvab sind korduvalt, ilma igasuguse austuseta?” küsis minult Charlie Hebdo rünnakule järgnenud hommikul Somaaliast pärit noor šariatudeng. Pariisis 12 inimese elu nõudnud terroriakt oli järjekorras kolmas hiljutine maailma üht suurlinna halvanud rünnak, mis pani ühtlasi kihama ka rahvusvahelise avalikkuse.
Samal ajal maailma suurlinnadest kaugel hukkab terroristlik Islamiriik (IS) pantvange.1 Seejuures on nende videoläkitused muutunud järjest teatraalsemaks ja vastuolulisemaks. Mitmete ameeriklaste, kahe Jaapani kodaniku ja Jordaania piloodi hukkamine on samuti pälvinud ohtralt meedia vastukaja. Viimane paistis silma erakordse jõhkrusega, kutsudes esile terava reaktsiooni Jordaanialt, kes asus kiirelt suurendama oma panust ISi-vastastes õhurünnakutes.
Terrori taga nähakse läbikukkunud integratsiooni, Süüria kodusõja jätku, Iraagi keskvõimu nõrkust, radikaalsete ideede kasvu muslimite seas ja islami ning Lääne väärtuste kokkusobimatust. Neil aspektidel on kahtlemata oma roll, kuid seejuures ei maksa unustada, et globaalse džihaadi maastikul on esikoha pärast käimas tihe rebimine. Kaks äärmusorganisatsiooni – Al-Qaeda ja Islamiriik – püüavad suunata äärmusislamismi kulgu maailmas.
ISi ja Al-Qaeda lähenemised pühal sõjale on erinevad. Esmased eesmärgid, operatsioonide laad ja tegevuse ulatus ei kattu. Vaatamata sellele tekitavad mõlemad organisatsioonid maailma avalikkuses ja äärmuslusele kaldujates sarnaseid tundeid. Käesoleva kirjutise avasõnad näivad seda kinnitavat.
Nii Al-Qaeda kui ka IS proovivad oma tegevusega kutsuda esile võimalikult suurt ühiskonna vastureaktsiooni, mille abil lõhestada kogukondi – esimene Läänes ja teine eeskätt Iraagis ning Süürias. Läbi ühiskonna polariseerimise loodetakse saada uusi toetajaid ehk mõlemad organisatsioonid püüavad enda kasuks pöörata üksikute indiviidide pettumusi ja läbipõlemist.
Viimane on pannud aluse niinimetatud vabakutseliste terroristide tekkele. Eeskätt on tegu kolmandatest riikidest pärit noorte meestega, kes näevad enda ümber ebaõiglust ja on kogenud ülekohut. Paljud neist on islami enda jaoks leidnud alles hiljuti. Tänu tehnoloogia arengule on suhtlus nende inimeste ja terroriorganisatsioonide vahel muutunud lihtsamaks. Internetipropagandast omakorda on saanud äärmuslastele oluline värbamisvahend.

Al-Qaeda

Islamiterrorism ja Al-Qaeda said pärast 11. septembri terrorirünnakuid USAs paljudele samatähenduslikuks, Osama bin Ladeni nimi ühes sellega. Enne 2001. aastat kasvas Al-Qaeda Talibani toel Afganistanis. Samm-sammult sai Al-Qaedast katusorganisatsioon, mille kümned tuhanded liikmed võitlesid kriisikolletes üle maailma.
Liitlasvägede invasioon Afganistani ja hilisem Osama bin Ladeni tapmine suutis halvata Al-Qaeda kui üleilmse organisatsiooni. Seetõttu on Al-Qaeda varasem keskne juhtimine eelmise kümnendi keskpaigast alates asendunud hoopis hajutatud ja üksteisega lõdvalt seotud grupeeringutega. Al-Qaeda keskjuhatuse jutlustajate ja juhtide ülesandeks on üleilmse džihaadi idee kokkuvõtmine ühtseks narratiiviks, samal ajal kui kohalikud organisatsioonid võitlust peavad.2
Kaardilt on näha Al-Qaeda keskjuhatusele alluvad harud Lähis-Ida piirkonnas. Jeemenis tegutsev AQAP (Al-Qaeda in the Arabian Peninsula) oli ka see, kes võttis vastutuse Prantsusmaal aset leidnud Charlie Hebdo rünnaku eest. Lisaks neile neljale organisatsioonile on Al-Qaedal sidemed veel paljude teiste väiksemate rühmitustega nii Aafrikas kui Aasias.3
Regionaalsetes konfliktides osalemisega proovib Al-Qaeda kindlustada endale piisavat toetusbaasi. Kohalikud organisatsioonid omakorda kasutavad ära Al-Qaeda pakutavaid finantsvahendeid ja mainet uute liikmete värbamisel. Charlie Hebdo sugused rünnakud lääneriikides on Al-Qaedale jätkuvalt vahend näitamaks organisatsiooni võimekust ja üleilmset mõõdet.

Islamiriik

Al-Qaeda edukaimaks regionaalseks haruks kujunes AQI (Al-Qaeda in Iraq), millest hiljem sai praegu Süürias ja Iraagis ulatuslikke territooriume kontrolliva ISi olulisim eelkäija. Kahe organisatsiooni eraldumine leidis aset eelmise aasta algul, mil Al-Qaeda juht Ayman al-Zawahiri ütles ISi tegevusest avalikult lahti.
Lahkumineku ühe põhjusena osutatakse ISi jõhkrusele. Al-Qaeda keskjuhatus kutsus korduvalt ISit vähendama tsiviilelanike vastu suunatud vägivalda. IS nägi mõõtmatus vägivallas aga vahendit oma positsiooni tugevdamiseks ja vastaste väljajuurimiseks. Lisaks saatis ISi tegevust kohapeal suur edu. Organisatsioon oli selleks ajaks muutunud juba piisavalt iseseisvaks, viies läbi erinevaid operatsioone nii Süürias kui ka Iraagis. Ainuüksi 2013. aasta suvel vabastati üle 500 endise Al-Qaeda liikme Abu Ghraibi vanglast Iraagis.
Juuni algul võeti oma kontrolli alla Iraagi suuruselt teine linn Mosul. Vallutuste taustal kuulutati välja üle Süüria-Iraagi piiride laiuv islamikalifaat. Liitlaste õhurünnakute, Iraagi armee ümberorganiseerumise ja kurdide pešmerga pingutuse najal peatati ISi edenemine eelmise aasta lõpuks. ISi kontrollib jätkuvalt mitmeid kohalikke võtmepunkte, kuid rünnakust on saanud kaitse. Viimast saadavad reidid ja üllatusrünnakud erinevates Iraagi piirkondades. Järgnev kaart iseloomustab nende tegevust, mille eesmärgiks on lahingutegevuse hajutamine ja Iraagi armees lahingustressi tekitamine. Võrreldes varasemaga on nende kontrollitav territoorium märgatavalt vähenenud.
Rahvusvahelise kogukonna tähelepanu hajutamiseks ja enesekindluse suurendamiseks proovib IS jätkuvalt näidata end laienevana. „Pühasõdalaste marss jätkub, kuni jõutakse Roomani, kui jumal lubab,” ütles ISi juht Abu Bakr Al-Bagdadi.4 Samas avalduses kuulutati välja ka uued provintsid erinevates araabia riikides. Bagdadi tunnustas oma kalifaadi osana Saudi Araabia, Jeemeni, Alžeeria, Liibüa ja Siinai poolsaarel Egiptuses tegutsevaid äärmusliikumisi ühes nende kontrollitavate piirkondadega.
Nendest kahes viimases toimuvad pidevad kokkupõrked, kus osalevad ISi toetajad. Ainuüksi jaanuari lõpus hukkus Sharm El-Sheikhist 400 kilomeetrit põhja pool toimunud rünnakutes 45 inimest. See tegevus teenib ISi huvi, milleks on oma kalifaadi alleshoidmine ja vähemalt näiline laienemine ajal, mil Iraagis loovutatakse kontrolli hõivatud territooriumide üle.
Kaitsepositsioonile surutud IS on kaotanud osa oma kuvandist, mille keskseks osaks on võitmatus lahinguväljal. Üllatusrünnakud Iraagi linnades, provintside väljakuulutamine ja pantvangide jõhker kohtlemine püüavad seda verest nõrguvat jõulist pilti säilitada.

Ühiskonna lõhestamine

„Masside lahingusse kaasatõmbamine eeldab rohkem tegevusi, mis kütavad üles vastasseise ja kutsuvad inimesi üles liituma sõjaga, tahtlikult või mitte. Iga isik peab valima poole, mida ta toetab. Me peame selle lahingu muutma väga vägivaldseks, et surm oleks südamelöögi kaugusel,“ kirjutab äärmusislamistlik mõtleja Abu Bakr Naji.5
Idee ühiskonna teadlikust polariseerimisest on osa äärmusorganisatsioonide mustvalgest maailmapildist. Samamoodi avaldub see praegu Al-Qaeda ja ISi tegevuse puhul – mõlemad püüavad oma tegevusega esile kutsuda ühiskonna võimalikult suurt emotsionaalset vastureaktsiooni.
Al-Qaeda poolt vähemalt osaliselt ettevalmistatud Charlie Hebdo toimetuse ründamine oli just sedalaadi sündmus, pingestades märgatavalt Prantsuse muslimite olukorda. Kahe nädala jooksul pärast Pariisi rünnakut teatati enam kui sajast erinevast muslimite vastu toime pandud kuriteost. Prantsuse muslimeid sunniti pooli valima, täpselt nagu seda kirjeldab Naji.
ISi tegevuses avaldub sama idee läbi kahe keskse tegevuse. Esimeseks on Iraagi šiiitide vastu suunatud rünnakud, milles hukkub igal nädalal kümneid inimesi pealinna Bagdadi põhjaosas ja Kirkukis. Autopommiplahvatused ja enesetapurünnakud käivad neis piirkondades käsikäes. Sektidevahelise viha õhutamise kaudu proovitakse esile kutsuda šiiitide kättemaksuaktsioone sunniitide vastu. IS ise püüab seejuures võtta viimaste kaitsja rolli.
Jordaania lenduri jõhker hukkamine omakorda proovis esile kutsuda sarnast kättemaksu rahvusvahelisel tasandil. IS soovib Jordaania otsest läbimõtlemata sõjalist sekkumist, mis looks võimaluse võidelda taaskord maailma avalikkuse silme ees. Märtrisurm sellises võitluses on paeluvam kui „nähtamatu“ lõpp liitlaste õhulöögi läbi teadmata nimega Süüria külakeses.6

Vabakutselised terroristid

Piiratud ressursside tõttu sõltutakse aina enam niinimetatud vabakutselistest terroristidest, keda äärmusorganisatsioonid püüavad tegutsema tõugata, pakkudes neile vajadusel nii materiaalset kui ideoloogilist tuge.7
Viimaste rünnakute läbiviijad maailma suurlinnades on olnud üksikud mehed, kes on oma koduühiskondades olnud pettunud. Äärmusideoloogia võtab need purunenud unistuste killud ja seab neist kokku kõverpildi, mille keskmes ilutseb õndsust lubav terroriakt. Otsesed kokkupuuted konkreetsete organisatsioonidega pole seejuures olulised, kuid kindlasti võimendavad nende isikute tegevust ja ulatust.
Selliste entusiastide rünnakud järgivad sarnast mustrit. Tegu väga sirgjooneliste rünnakutega, mis eeldavad küll teatud eeltööd, kuid on oma olemuselt lihtsad, vajades vaid mõnda tulirelva ja otsustavat tegutsemist. Kusjuures rünnaku eesmärgiks pole võimalikult suur ohvrite arv, vaid taaskord tähelepanu ja ühiskondliku reaktsiooni väljakutsumine.8
Vabakutselised terroristid on pikka aega olnud eelnevalt kirjeldatud detsentraliseeritud Al-Qaeda eesmärgiks. 2013. aastal ilmus isegi üksikule pühasõdalasele mõeldud käsiraamat, kus õpetatakse nii tulirelvade kasutamist, kodustest vahenditest lõhkekehade valmistamist kui salastatud sidepidamist. „Terror, mida tunnevad inimesed, keda rünnatakse nende omal maal, on kordades suurem kui rünnak, mis leiab aset lahinguväljal,” märgitakse õpikus tulirelvadega läbiviidava terroriakti kohta.9 Ottawa, Sidney ja Pariis kinnitavad seda tõdemust.
Sarnaselt on ka IS ära kasutanud üksikute indiviidide entusiasmi, meelitamaks inimesi liituma loodud kalifaadiga Iraagi ja Süüria territooriumil. Hinnanguliselt on ISi ridades võitlemas umbes 3400 lääneriikide kodanikku, kuigi päris täpseid numbreid on käimasoleva sõjategevuse taustal raske hinnata. Eestist Süüriasse lahkunud Ivan Sazanakov on üks nendest tuhandetest.

Järeldused

ISi nõrgenemine Iraagis on toonud kaasa selle teatava sisulise lähenemise Al-Qaedale. Organisatsioon on aina enam orienteeritud rahvusvahelisele tähelepanule ning provintside väljakuulutamisega on pandud alus laiemaks üleilmseks tegevuseks. Viimane muutub veelgi olulisemaks edasiste kaotuste valguses, eriti kui Iraagi, kurdi ja liitlaste üksusted peaksid käesoleva aasta kevadel või suvel Mosuli tagasi võtma.
Ilma otsustava tegevuseta Süürias ollakse siiski tupikus, kuna riigi põhjaosa on jätkuvalt suuresti ISi kontrolli all. Juhul kui IS peaks ka Süürias hakkama kandma suuremaid kaotusi, ei saa välistada organisatsiooni taasliitumist või tihedat koostööd Al-Qaedaga, eeskätt selle Süüria haru Jabhat Al-Nusraga. Vastloodud kalifaadi hävitamisega muutuks naasvate välisvõitlejate oht nende koduriikide jaoks veelgi tõsisemaks. Nende isikute deradikaliseerimine saab olema riikidele oluliseks väljakutseks.
Olukord Siinai poolsaare põhjaosas on märgatavalt halvenenud. IS püüab edaspidi kindlasti toetada sealseid rünnakuid, säilitamaks oma jõulist kuvandit. Pärast Egiptuse riigipööret 2013. aasta suvel kuulutati Muslimi Vennaskond taaskord terroriorganisatsiooniks, sadu inimesi vangistati ja paljud hukkusid järgnenud protestide käigus. Põranda alla aetud organisatsiooni liikmed, kes näevad võimult tõrjumises ülekohut ja on kogenud julgeolekujõudude vägivalda, on radikaalsetele ideedele varasemast avatumad.
Al-Qaeda positsioon on pärast Prantsusmaal toimunud rünnakuid veelgi paranenud. Regionaalsed kriisikolded Liibüas ja Jeemenis ei ole kuhugi kadunud ning Al-Qaeda kasutab neid ka edaspidi oma kasvulavana. ISi sõjaline lüüasaamine võib samuti Al-Qaedale kasuks tulla: „Kui IS sunnitakse lagunema ilma sobiva poliitilise ettevalmistuseta, võivad paljud selle praegused võitlejad valida paremuselt järgmise, milleks on Al-Qaeda.“10
Niinimetatud vabakutseliste terroristide juures on oluliseks võitlustandriks kujunenud internet, mis mängib üksikute isikute äärmusluse juurde pöördumises olulist rolli: „Online-maailm pakub rohkelt materjali ja kontakte hõlbustamaks ja kiirendamaks radikaliseerumisprotsessi.“11 Samas tõdetakse, et senised katsed tõrjuda internetis äärmuslusele õhutavat materjali pole olnud edukad.
„Räägitakse, et tegelikult nad ikkagi ei põletanud [Jordaania] pilooti elusalt, vaid see video on lavastatud ja mõeldud lääneriikide hirmutamiseks,“ ütleb mulle Tšetšeeniast pärit Bekhan. Äärmusorganisatsioonide teabeväli on jätkuvalt suuresti puutumatu, andes ISile võimaluse veenvalt levitada oma sõnumeid tuhandete kilomeetrite taha.
E-Eestil võiks selles võitluses olla vabalt suurem roll, seda enam, et teema on venekeelse teabevälja kasutamisega juba tõstatatud. Inforuumi kaitsmine peaks olema küberkaitse keskne osa. Läbimõeldud laiaulatuslike vastumeetmetega saaks tõrjuda nii idaohtu kui ka Süüria kõrbes nutitelefoni näppivat pühasõdalast.
______
1 Islamiriiki on siin ja edaspidi kasutatud pärisnimena, mida kannab Iraagis ja Süürias tegutsev sunniäärmuslik terroriorganisatsioon, eelnevalt Islamiriik Iraagis ja Levandis (ISIL).
2 E. Kaplan, The Rise of Al-Qaedaism, Council on Foreign Relations, 2007. www.cfr.org/terrorist-organizations-and-networks/r… 3 Visualiseeritud ülevaade Al-Qaedaga seotud rühmitustest üle maailma: J. Russell & N. Benotman, A New Index to Assess the Effectiveness of Al Qaeda, Quilliam Foundation, 2013, p. 7. www.quilliamfoundation.org/wp/wp-content/uploads/p… 4 Al-Bagdadi kõne kokkuvõte ja helisalvestis: Dawaalhaq 2014. Fidiu: Khalipha Abu Bakr Al-Bagdadi y’alan tumadid dawlat al-islamiya. www.dawaalhaq.com/?p=19829.
5 A. B. Naji, The Management of Savagery. Tõlkinud W. McCants. John M. Olin Institute for Strategic Studies, 200b, p. 108. azelin.files.wordpress.com/2010/08/abu-bakr-naji-t… Tegu on kaasaegse äärmusislamismi ühe tüvitekstiga, milles esitatud printsiibid on äratuntavad nii Al-Qaeda, ISi kui ka paljude teiste organisatsioonide tegevuse juures.
6 The Soufan Group. 2015. Responding to the Islamic State. TSG Intelbrief. soufangroup.com/tsg-intelbrief-responding-to-the-i… 7 Vabakutseliste terroristide fenomeni kohta pikemalt: R. Tripathi & Y. P. Rajesh, Rise of the D.I.Y. jihadi – India Times 15.01.2015. indiatoday.intoday.in/story/terrorists-isis-al-qea… 8 The Soufan Group. 2014. The New Spectacular Terror Attack. TSG Intelbrief. soufangroup.com/tsg-intelbrief-the-new-spectacular… 9 Inspire, The Lone Mujahid Pocketbook. OSJ Special, 2013, p. 40. azelin.files.wordpress.com/2013/03/al-qc481_idah-i… 10 E. M. Saltman & C. Winter, Islamic State: The Changing Face of Modern Jihadism, Quillam Foundation, 2014, p. 54. www.quilliamfoundation.org/wp/wp-content/uploads/p… 11 vt eelmine p. 57.

Kategooriates: PaberväljaanneSildid:

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar