Valgevene relvajõud: struktuur, võimekus ja kaitsesuhted Venemaaga
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Avalikele luureandmetele tuginev analüüs Valgevene relvajõudude praegusest struktuurist ja võimekusest. Analüüsis kirjeldatakse Valgevene relvajõudude de facto allumist Venemaa sõjaväelisele juhtimisstruktuurile ning sõjaaja rolli Vene vägedele logistilise toe pakkujana.
Seotud artiklid
Kus asuvad uued Afganistanid?
Läbikukkunud riikide saamist terrorismi pesaks on võimalik välistada, aga selleks tuleb tegutseda juba täna.
Washingtoni ja Moskva suhted Obama-ajastul
Hoolimata tervest reast nõrkustest on Venemaa maailmas üks väheseid riike, kus endiselt pühendutakse strateegilisele mõtlemisele. See muudab Moskva nii Washingtoni võimalikuks vastaseks kui ka võimalikuks oluliseks partneriks.
Venemaa ja Lääs: mäng reeglite järgi?
Venemaa ei ole enam kaugeltki revolutsiooniline jõud, vaid peab positsioonisõda normide ja väärtuste tõlgendamise pärast, pidades neid samas universaalselt kehtivaks.
Stoltenbergi raport: kas Põhjamaade koostöö ärkab uuele elule?
Stoltenbergi raporti juurutamine tähendaks, et Põhjamaad võtaks oma tuleviku enda kätesse suuremal määral, kui seda on kordagi tehtud pärast 1940. aastate teist poolt, mil tõusetus – ja jäeti kõrvale – Põhjamaade ametliku kaitsepakti koostamise idee.
Balti muremõtted
Üheskoos jagub Läänemere-äärsetel riikidel raha, inimesi ja relvastust, et luua tõhus piirkondlik julgeolekusüsteem, mis heidutab ka kõige salakavalamaid ja metsikumaid Kremli kurikaelu.
Saksamaa ja Venemaa – Onu Vladi karukaisutus
Saksamaa suhted Vladimir Putini Venemaaga on tänapäeva Euroopa poliitika üks hämmastavamaid ja muret tekitavamaid külgi. Saksamaa on nii Venemaa suurim kaubanduspartner kui ka suurim liitlane. Just Saksamaa tõkestas NATO laienemise. Just Saksamaa muutis ELi esialgu karmi suhtumist pärast Venemaa sissetungi Gruusiasse.
Uue sajandi kaitsekilp
Bushi administratsioon on surnud, kuid raketikaitse elab edasi.
Prantsusmaa ja NATO: ajalugu, tänapäev ja tulevik
Kas Prantsusmaa tänavune taasliitumine NATO sõjalise tiivaga on sisuline samm või hoopis sümboolne käik olemasoleva formaliseerimiseks?
Venemaa eriteenistused ja võitlus terrorismiga
Pärast Dubrovka pantvangikriisi 2002. aastal võeti Kremlis vastu avalikustamata kontseptsioon, mille kohaselt olevat eriteenistusi kohutavatel 1990. aastatel nii tugevasti nõrgestatud, et neid ei tohi vigade eest karistada.
Vene jälg terrori ajaloos
Võib väita, et Venemaa ongi nüüdisaegse terrorismi sünnimaa ja seda nii individuaalterrori kui ka riikliku terrori osas.
Miks ei saa veel minna rattamatkale Põhja-Kaukaasiasse
Tšetšeenia separatismi ning terrorismiga alanud rahutused on päädinud keskvõimu üleüldise murenemisega terves Põhja-Kaukaasias.
Kes ja kuidas võitles Gruusia-Vene infosõjas?
Infosõja teesi aluseks peab olema arusaamine, et lisaks sõdivatele vägedele tegutseb paralleelselt ka infoarmee.
Patriarhi lahkumine
Aleksius II oli esimene uue, mittekommunistliku, mitteateistliku Venemaa patriarh.
Euroopa kujuneb iseenesest impeeriumiks
Kui Balti riigid Euroopa Liitu astumisest rääkima hakkasid, suhtusid Venemaal nii mõnedki sellesse mõistetava ärritusega. Venemaa jaoks oli tegu ju lõpliku lahtiütlemisega mõjusfääride illusioonist, mõistmisega, et kaotatud impeeriumi pole enam võimalik hoida ka geopoliitilises ja majanduslikus haardes, rääkimata riigipiiridest.
Soome julgeolekupoliitika ja NATO
Välis- ja julgeolekupoliitikat hinnates rõhutame tihtipeale oma riigi juhtide ja ühiskonna mõjutajate vastutust tehtud otsuste eest. Sama lugu on ka rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu NATO. Selles nähakse tavaliselt maailma arengusuundade mõjutajat. Sama suhtumine puudutab üha enam ka Euroopa Liitu. Sageli on siiski tegemist silmapettega: tegelikult viivad sündmused meid kaasa. Mõnikord on lihtsalt kasulik analüüsida riikide ja organisatsioonide käitumist vastureaktsioonina olukorramuutustele.
Iraagi sõda on hävitanud julgeolekupoliitilise konsensuse Taanis
Iraagi sõda lõi sügava lõhe Euroopa Liidu riikide vahele: omavahel vastandusid ühelt poolt Ameerika juhitavat invasiooni pooldavad ja teiselt poolt seda vastustavad riigid. Samasugune lõhe tekkis Taani parlamendis Folketingis, kus otsus invasioonis osalemise kohta tehti väikese häälteenamusega, mille moodustasid kaks paremtsentristlikku valitsusparteid ja paremäärmuslik Taani Rahvapartei. Esimest korda ajaloos saadeti Taani sõdurid sõtta ilma parlamendi ülekaaluka enamuse toetuseta. See hävitas hoobilt Taani poliitilise spektri 15 aastat kestnud julgeolekupoliitilise konsensuse (kui välja jätta parem- ja vasak-äärmuslikud erakonnad).