Sõjalised võimekused Euroopas: raamistik kvalitatiivse mõõtme hindamiseks
Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut, 2022
Euroopa pühendub taas rohkem heidutusele ja kaitsele. Kas Euroopa relvajõududel on piisavalt suutlikkust täita neile seatud ootusi? Seitse Euroopa asjatundjat uurivad sõjalise võimekuse hindamisel tähtsaid tegureid.
Seotud artiklid
Kuubid ja katedraalid
George Weigeli ajendas raamatut kirjutama 2004. aastal aset leidnud debatt teemal, kas Euroopa põhiseaduse leppe preambula peaks lugema kristluse Euroopa tsivilisatsiooni ja tõekspidamiste allikate hulka või mitte. Teda kummastas, et ilmselge vastusega küsimuse ümber puhkesid säärased kired. Mäletatavasti loobuti mitmetel ettekäänetel kristluse nimetamisest selles seoses: toona arutatud dokument piirdub loetelus üksnes klassikalise Euroopa ja valgustusajastu pärandile osutamisega.
Analüütik: Euroopa staar on Merkel!
Angela Merkeli näol on Euroopa saanud võimsa tähe, Gordon Brown on huvitav, kuid Euroopa-skeptiline, Sarkozy aga kergekaaluline näitemängutegija, räägib intervjuus Diplomaatiale staažikas Euroopa poliitika vaatleja Peter Ludlow.
Gordon Browni katseaeg
Briti uue peaministri esimeseks tõsiseks proovikiviks saab lahing Euroopa Liidu reformileppe pärast.
Vastastikune sõltuvus: Euroopa Venemaa energialõa otsas
Energiakaubanduses valitseb Euroopa ja Venemaa vastastikune sõltuvus, kus mitte ainult Moskva, vaid ka Euroopa käes on tugevad kaardid, väidab Fiona Hill.
Lukašenka trumbid
Lukašenka trumbid on siseriiklik majanduslik stabiilsus, mis püsib Venemaa toel, Venemaa poliitiline abi, opositsiooni väikesearvulisus ja killustatus ning valgevenelaste vähene teadmine selle kohta, milline on teistsugune maailm. Nende trumpide kadudes ta aga langeb.
Slobodan Miloševići pärand ja vahekord rahvusvahelise üldsusega
Slobodan Milošević on Serbiale ja serblastele rohkem kahju teinud kui ükski teine serblane kogu ajaloo vältel.
Valgevene tegur Venemaa sisepoliitikas
Venemaa ja Valgevene liitriigi loomise projekti ümber on kujunenud vastuoluline ja üsna veider olukord: ühelt poolt on projektist saanud nii Venemaa välis- kui ka sisepoliitika päevakorra lahutamatu element, teiselt poolt aga ei ürita keegi seda ideed teostada.
Islamistlik Iraan ning Lähis- ja Kesk-Ida julgeolekuprobleemid
Vene Iraani-ekspert Vladimir Sažin ennustab, et Iraani Islamivabariik kujuneb imaam Khomeini järelkäijate pingutuste tulemusel šiiitlikuks Pärsia impeeriumiks.
Valgevene diktatuurivalimised
Kui tavaliselt räägitakse presidendi-, parlamendi- või kohalike omavalitsuste valimistest, siis mõnel maal pole neil mõisteil märkimisväärset sisu. Toimuvat võiks nimetada lihtsalt diktatuurivalimisteks – nagu Valgevenes.
Vabaduse õppetunnid
Ukrainal ja Gruusial õnnestus oma olukorda valimiste abil muuta. Valgevenes pole see veel võimalik. Ent ka valgevenelastel on olemas peamine, mis aitas Gruusiat ja Ukrainat: soov olla vaba.
Tagasi tulevikku – keskaja naasmine
Mõned ütlevad, et ajalugu käib tsüklikaupa, kuid ei korda ennast sajaprotsendiliselt. Praegune kriis Euroopa Liidus, samuti aga laiemad muutused üleilmastumise ja terrorismi tõttu rahvusvahelisel areenil on lisanud kaalu nende uurijate ja publitsistide häältele, kelle sõnul tuleks praegust maailma vaadelda mitte Vestfaali, vaid keskaegse paradigma alusel.
Bulgaaria on välismaa, aga Venemaa pole kana
Sofia peatänav kannab Tsaar-vabastaja nime ning tsaar Aleksander II Vabastaja mälestussammas seisab otse parlamendi peasissekäigu ees. Kui mõnelt bulgaarlaselt küsida, miks seda ratsameest Vabastajaks kutsutakse, vastab ta pikemalt mõtlemata: “Ta vabastas Bulgaaria.” Ainult vähesed teavad, et selle nime sai tsaar hoopis vene talumeeste pärisorjusest vabastamise eest.
Žestide ja reeglite poliitika
Venemaa poliitika Ida-Euroopas jaotab endised kaaslased NSV Liidus või Varssavi paktis sõpradeks ja nendeks, keda on võimalik mitte märgata.
Valida on Eesti ja Kreeka tee vahel
Sofia ajakirjanik Ilin Stanev selgitab, miks Bulgaaria kipub teel Euroopa Liitu viimse hetkeni maha jääma.
Euroopa uusim riik
Montenegrol seisab lähikuudel ja -aastatel ees tubli tuleproov, ent edu korral on see parim tõestus väitele, et Euroopa Liidu perspektiiv võib suunata riigi eduteele.
Serbia seisab teelahkmel, reedetuse tunne hinges
Viimased viisteist aastat on Serbia ainult kaotanud: inimesi, jõukust, mõjuvõimu ja eneseaustust. Kas nüüd, kui tundub, et kaotada pole enam midagi, võib hakata ülesmäge minema?