juuli 28, 2008

Euroopa uusim riik

Montenegrol seisab lähikuudel ja -aastatel ees tubli tuleproov, ent edu korral on see parim tõestus väitele, et Euroopa Liidu perspektiiv võib suunata riigi eduteele.

Montenegrol seisab lähikuudel ja -aastatel ees tubli tuleproov, ent edu korral on see parim tõestus väitele, et Euroopa Liidu perspektiiv võib suunata riigi eduteele.


www.gom.cg.yu/files/1126172740.pdf) viitab, et edu saavutamiseks on Montenegro valinud liberaalse majanduse tee ning seejuures on üks eeskujusid ka Eesti. Valitsuse dokument teatab, et reformide sihiks on majanduskasv ja -areng ehk majanduse dünaamilisus ning eriliselt peab seda stimuleerima majandusvabaduste kasv. “Meie soov liituda ELiga tõstatab vajaduse suurendada majandusvabadusi Montenegros ja jõuda lähemale tasemele, mis valitseb ELi riikides nagu Iirimaa, Sloveenia ja Eesti,” kirjutab kava selles ainsas kohas, kus nimetatakse konkreetseid mallriike.
Sloveenia ja Eesti, teinekord koos Malta ja Iirimaaga leiavad tihti eeskujuna mainimist ka värskes Montenegro elektroonilise kommunikatsiooni sektori arengukavas (www.gom.cg.yu/files/1150219553.pdf). Nii näiteks seab arengukava 2011. aasta sihiks saavutada Interneti kasutamisel tase, mis oli Eestis 2005. aastal s.o pool elanikkonnast.
Kindlasti ei saa aga väita, et Eesti arengutee on Montenegros üldtuntud edulugu. Sel ajal, kui Eesti reforme ellu viis ning nende vilju maitsma hakkas, langes Montenegro koos Serbiaga Miloševići tegutsemise tõttu süvenevasse isolatsiooni. Kummalisel kombel ongi enim reisinud elanike grupp selles piirkonnas keskealised, kes said oma nooruses nautida õitsval järjel Jugoslaavia kodanike viisavabadust pea kogu maailmaga. Balkani sõdadega kaasnenud sanktsioonid sulgesid riigi piirid ning lõviosa praegustest noortest pole kodumaalt kunagi lahkunud. Eestist teatakse pigem seda, et võitsime 2001. aastal Eurovisiooni lauluvõistluse, mitte aga sisuliselt meie edureformidest. Sloveenia ja Horvaatia kui geograafiliselt ja ajalooliselt lähemad maad on märksa käegakatsutavam eeskuju, pealegi on Sloveenia esimene riik, kes avas Podgoricas suursaatkonna.
Eesti ja Montenegro diplomaatide senistel nappidel kohtumistel on kõlanud tuttavlik jutt: üks pool on huvitatud ja teine valmis jagama oma reformide ja ELiga lõimumise kogemusi. Tegelikkuses ei jätku kummalgi lihtsalt jõudu koostööle sügavama sisu andmiseks. Montenegro alles loob oma välissuhtlusvõrgustikku ja loomulikult on eelistatud lähinaabrid ning suurriigid. Kuigi Balkan on Eesti välispoliitika üks eelissuundadest, pole meilgi kohapeal ühtegi suursaadikut.
Praktilise tegevuseni pole jõudnud ka Eesti-Montenegro parlamendirühm, mis tekkis hiljuti Eesti ning Serbia ja Montenegro parlamendirühma pooldumise teel. Ilmselt ei jõuta selle riigikogu koosseisu ajal ka midagi ette võtta, ennustab rühma esimees Mart Nutt. “Eesti jääb neile kaugeks, õigupoolest ei teadvustata, mis riigiga on tegu,” näeb ta probleemi ka vastaspoolel.
Teel Balkani paipoisiks
Viieteistkümne aastaga on ühest suurest riigist saanud kuus riiki ja ilmselt saab varsti ka seitse, kui Serbiast eraldub Kosovo. Kuigi lahkumisi on saatnud Teise maailmasõja järgse Euroopa veriseimad konfliktid ning vastuolud eri rahvusgruppide vahel on rohkem kui kord näinud olevat ületamatud, pole piirkonnal siiski pääsu sellest, et ülejäänud Euroopa käsitab neid ühe regioonina (turuna, kui soovite) ning eeldab, et Lääne-Balkani tuleviku tagab tihe regionaalne koostöö.
“Kõik on väikesed majandusüksused. Serbia on suurim, aga jutt on ikkagi 10,5 miljonist inimesest, kui Kosovo kaasa arvata. Siin on mitmeid valdkondi, millele läheneme pigem regionaalselt kui rahvuslikult,” selgitas Hudson Euroopa Komisjoni strateegiat. Regionaalse koostöö edendamine, trotsides süüdistusi, et nii üritatakse taasluua vana Jugoslaaviat, on ELi kohapealse tegevuse üks vaalasid.
“Tegu pole mitte Jugoslaavia taastamisega, vaid teadvustamisega, et varem oli siin integreeritud süsteem, võrgustikud, mis katsid kogu piirkonda,” tõdes Hudson. “Need lõhuti ära ja nüüd tuleb rajada uued tõhusad ja toimivad võrgustikud. Selles on selge majanduslik loogika, isegi kui jätta kõrvale muud argumendid nagu piirkondliku koostöö edendamine.”
Sügisesed valimised suure tõenäosusega taas võitva ājukanovići ilmne siht on teha Montenegrost ka selles osas Balkani paipoiss ning pesta maha Serbiaga kaasas käiv negatiivne imago. “Kui teised riigid näevad, et Montenegro on hea naaber, siis paremat soovituskirja Brüsselile pole,” kuulutas ta referendumijärgse päeva pressikonverentsil. Montenegro kõrgetel ootustel seisab lähikuudel ja -aastatel ees tubli tuleproov, ent edu korral on see parim tõestus väitele, et ELiga liitumise perspektiiv võib suunata riigi eduteele. Eesti saab ELi liikmena tulevikus Montenegro taotlustele kõige rohkem kaasa aidata sellega, kui kannab hoolt, et väljavaade saada Euroopa Liitu ei jääks vaid väljavaateks.

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar