NATO uus strateegiline kontseptsioon. Tasakaalustades vastuseid erisugustele ohtudele
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
NATOt pitsitavad Venemaa, Hiina ja lõunanaabrid. Kas uue kontseptsiooniga leitakse tasakaalustatud vastused? Analüüs vaatleb Balti riikide huvisid ning võrdleb neid teiste liitlaste ametlike seisukohtade ja liitlaste mõtteliidrite arvamustega.
Seotud artiklid
NATO otsib tõhusust ja tasakaalu ka kriisiohjes
Kriisiohje on lisaks kollektiivkaitsele ja koostöisele julgeolekule üks NATO põhiülesandeid. Uues NATO strateegilises kontseptsioonis, mida parasjagu koostatakse ja mis vahetab välja eelmise, 2010. aastal vastu võetud dokumendi, pööratakse kriisiohjamisele tõenäoliselt veel rohkem tähelepanu.
NATO ja Euroopa Liidu suhe vajab ümberhindamist
NATO ja Euroopa Liidu suhetes on viimastel aastatel pingeid suurendanud muu hulgas Donald Trumpi presidentuur, ELi strateegilise kompassi koostamine ja AUKUSe leppe sõlmimine. Need pinged keerlevad transatlantilise alliansi usaldusväärsuse ümber, seades küsimärgi alla Ameerika kohalolu säilitamise Euroopas ja koormajagamise liitlaste vahel, samuti tekitab küsimusi Euroopa kaitsevõime autonoomsus või koguni iseseisvus NATOst ja Ameerika Ühendriikidest.
Ameerika juhtroll NATOs: konarlik naasmine, ent kindel tulevik
Ameerika Ühendriigid on NATOs küll tagasi, ent Euroopa suhtub USA kestvasse ja siirasse pühendumusse endistviisi ebalevalt. Joe Bideni administratsioonil on NATO tulevikuks aga selge plaan, kuid selle elluviimiseks tuleb veenda ka liitlasi teisel pool Atlandit.
NATOt ootab ees pööre Hiina poole
Samal ajal kui NATO annab viimast lihvi uuele strateegilisele kontseptsioonile, on kõigi pilgud pööratud Brüsselile, et saada vihjeid allianssi ees ootavate muudatuste kohta. Seda tehakse eriti pingsalt Baltimaades, kus on kaalul küsimus, kui kaugele läheb allianss Hiina toomisel tähelepanu keskpunkti strateegilises kontseptsioonis.
NATO ja Venemaa vastasseis Musta mere piirkonnas
Musta mere regioonis võib oodata rohkem ja ulatuslikumaid Venemaa provokatsioone, mis sunnib NATOt ja sealseid liitlasi toime tulema keerukate hübriidsõja meetoditega.
Senem Aydın-Düzgit: Türgi tahab liitlasi väga osavalt vahetada
Türgi otsib välispoliitikas tasakaalu Venemaaga koostegutsemise ja NATO liikmesuse vahel. Liit esimesega pole realistlik, kuna suhe ajalooliste vaenlaste vahel oleks ebavõrdne. NATOga võivad Türgi suhted olla küll pingelised ja riik alliansist võõrdumas, kuid väljaastumist pole siiski näha, leiab Sabancı ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Senem Aydın-Düzgit.
Ameerika päikesepaiste pimestav jõud – kümme aastat viimase USA sõduri lahkumisest Iraagist
Et mõista, kuidas oodatud kiire ja võiduka sõja asemel jõudsid Ameerika Ühendriigid Iraagis ohvriterohke verevalamiseni, mis nõudis ligi viie tuhande liitlasvägede sõduri seas ka kahe Eesti kaitseväelase elu, tuleb vaadata piirkonda laiemalt.
Kersti Kaljulaid: NATO lahingugrupi mõju on olnud tohutu
President Kersti Kaljulaid leiab, et NATO lahingugrupi loomine oli geniaalne, ning tavatseb oma kolleegidele meelde tuletada, et strateegiline kannatlikkus ei tohiks olla lühem kui nende poliitilistel vanaisadel ja vanavanaisadel – 50 aastat.
Ohtlik enesepete
Rõhutasin oma 2015. aastal ilmunud raportis „The Coming Storm“ („Saabuv torm“), et Läänemere piirkond ei ole kaitse planeerimisel strateegiliselt ühtne.
Kas Saksamaa uued juhid on valmis väljuma mugavustsoonist?
Maailm meie ümber muutub, aga Saksa välis- ja julgeolekupoliitika püüab vana rada edasi astuda – nii võib lühidalt kokku võtta Saksamaal 26. septembril toimuvate liiduvalimiste eeldatava mõju välispoliitikale.
Põhjala-Balti piirkond – hoomamatult tähtis
Põhjala-Balti riigid peaksid ühishuvid Euroopas nähtavamaks tegema.
Venemaa poliitika postsovetliku ruumi „koostööle“ sundimiseks
Venemaa on loonud postsovetlike konfliktide lahendamiseks töökindla ja tõhusa mudeli, mis teenib edukalt Kremli eesmärke. Kui Euroopa Liit ja lääneriigid soovivad olukorda parandada, tuleb neil lõpetada selle mudeli seadustamine ning võtta kasutusele poliitikad, mis muudavad selle Venemaale kulukaks.
Eesti huvid ja võimalused Arktikas järgmisel kümnendil
Tõnis Idarand, Frank Jüris, Kristi Raik, Aimar Ventsel. RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2021
Lääne esmased õppetunnid Venemaa Ukraina-vastases tegevuses
Miks päriselt Venemaa koondab vägesid Ukrainasse ja selle ümber, teab vaid president Vladimir Putin ja talle lähedal seisev sisering, kuid oleks rumal uskuda, et see jõudemonstratsioon pole seotud signaalidega, mida Moskva Kiievist ja lääneriikide pealinnadest saab. Lääneriigid ei tohi Venemaa infooperatsioonidest ja vägede koondamisest end päriselt ega näiliselt heidutada lasta.
Kas lääne üksmeelsest toetusest Ukrainale piisab Kremli heidutamiseks?
Lääne praegune reaktsioon Venemaa provokatiivsetele ähvardustele on tähelepanuväärselt operatiivne ja konkreetne, kuid soovitud mõju saavutamiseks peavad poliitilistele avaldustele järgnema olulised praktilised sammud.