NATO 2030: ühinenud uueks ajastuks
NATO peasekretäri poolt kokku kutsutud ekspertrühm. NATO 2030: United for a New Era. Brüssel, NATO, 2020
Laiapindne teekaart, kuidas arendada kollektiivkaitsele pühendunud Lääne demokraatiaid ühendavat strateegilist kultuuri superdünaamilises ja hübriidses keskkonnas. Konkreetne nimekiri, visioonikas ja kastist välja mõtlemise allikas igale julgeolekuanalüütikule ja -planeerijale.
Seotud artiklid
Kristin Krohn Devold: reform teeb sõjaväe mobiilseks
Norra kaitseminister Kristin Krohn Devold on eeskujuks kogu NATO-le. Võtnud võimu pärast New Yorgi terrorirünnakut, asus tollal 40aastane Devold läbi viima kaitsejõudude reformi, mille eesmärk on ühendada kaitsejõud ja -ministeerium ühtsesse struktuuri aastaks 2005. Muuta kaitsejõud ohu korral kiirelt reageerivaks löögirusikaks. Vähendada armee koosseisu. Maha müüa kaitseobjektid, mis uues olukorras tarbetud. Püstitatud eesmärgi täitmisest võib aga raporteerida juba järgmisel, 2004. aastal.
Soome julgeolekupoliitika ja NATO
Välis- ja julgeolekupoliitikat hinnates rõhutame tihtipeale oma riigi juhtide ja ühiskonna mõjutajate vastutust tehtud otsuste eest. Sama lugu on ka rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu NATO. Selles nähakse tavaliselt maailma arengusuundade mõjutajat. Sama suhtumine puudutab üha enam ka Euroopa Liitu. Sageli on siiski tegemist silmapettega: tegelikult viivad sündmused meid kaasa. Mõnikord on lihtsalt kasulik analüüsida riikide ja organisatsioonide käitumist vastureaktsioonina olukorramuutustele.
Euroopa julgeolekust kitsamas ja laiemas plaanis
Diplomaatia eelmises numbris vaatles Alyson Bailes Euroopa Liidu (EL) kaitsekontseptsiooni tausta. Kaitsekontseptsioonid tulenevad aga julgeolekuhinnanguist ja järgnevalt põgus pilk Euroopa julgeolekupoliitilisele mõtlemisele.
NATOga ühinemine tähendab ka ühinemist NATO-Venemaa Ühisnõukoguga
Eesti ja teiste Balti riikide ühinemine NATOga on tähtis sündmus nii Euroopa kui ka transatlantilise julgeoleku seisukohast. Lisaks sellele, et see samm sümboliseerib külma sõja aegsete eraldusjoonte kustumist Euroopa kontinendil, kannab see endas nii mõndagi paljulubavat NATO tuleviku jaoks. Arvatavalt aitab Balti riikide liikmelisus kinnistada tugevaid transatlantilisi suhteid NATO sees ning annab üle ilma toimuvate NATO koalitsioonioperatsioonide toetuseks olulisi "nišivõimeid".
NATO ja laiem Lähis-Ida
Väljakutsed seoses demokraatlike reformide algatamisega laiemas Lähis-Idas (ingl k Greater Middle East) on kaasa toonud rea olulisi arutelusid rahvusvaheliste institutsioonide ja riikide hulgas. Selles diskussioonis on kuulda paljusid hääli ja keeli, sealhulgas selle regiooni enda riikide omi ning USA ja meie NATO liitlaste omi Euroopas. Koos laiemale Lähis-Idale pühendatud artikliga Diplomaatias ühineb selle olulise diskussiooniga ka Eesti.
Läti välispoliitika pärast Prahat ja Dublinit
Pikka aega valitsenud rahvusvahelist poliitilist keskkonda võivad mõjutada näiliselt väheolulised sündmused, mis võivad toimuda ka hetkel, mil neid ridu kirja panen. See reaalsus erineb vägagi sellest, milline oli maailm veel kuuskümmend aastat tagasi või isegi lähiminevikus.
Julgeolekupartnerlus vallutab maailma
Kõrvuti liitlassuhetega ning alliansistrateegiaga on postmodernistlikus julgeolekukäsitluses üha enam juttu julgeolekupartnerlusest. Kes on partnerid? Need on riigid, kes ei kuulu otseselt ühe või teise organisatsiooni liikmeskonda, kuid organisatsioon võib arendada nende riikidega ulatuslikku koostööd, mis ei jää teinekord eriti palju alla liitlastega tehtavale.
Transatlantilised suhted: kas status quo või uus lähenemine?
Enne USA presidendivalimisi läbi viidud küsitlused ja meediakajastused näitasid, et enamus Euroopa riikide avalikkusest soovis demokraadist senaatori John Kerry võitu. Selle enamuse pettumuseks juhib järgmised neli aastat Ameerika Ühendriike aga jätkuvalt president George W. Bush. President, kelle selja taga on üle poole valijatest, viimase poole sajandi tugevaim toetus kongressis, kelle riik on võimsaim majandusjõud ja kelle sõjalised kulutused moodustavad NATO 570 miljardist 400 miljardit dollarit, ei pea ei sise- ega välispoliitikas kompromisse tegema, kui ta seda ei soovi.
Eesti välispoliitika väljakutsed ja võimalused
Vaadates tagasi lõppenud välispoliitika-aastale, on meil palju, mille üle rõõmustada ja uhkust tunda. 2004. aasta oli välispoliitilisest aspektist vaadates vaieldamatult üks tulemusrikkamaid Eesti ajaloos. Täitusid meie taasiseseisvuse aja kaks suurimat välispoliitilist - ja muidugi riiklikku eesmärki. Aprillis liitus Eesti maailma võimsaima kaitseorganisatsiooniga ja mais maailma edukaima poliitika — ja majandusühendusega.
Eesti välispoliitikast 2004. aastal
Möödunud aasta Eesti avalik välispoliitiline debatt oli rikastav nii oma ulatuse, mahu kui ka intensiivsuse poolest. Samas oli see ka tavatult kontrastne.
Uue külma sõja tulipunktid
Edward Lucas analüüsib, kus võib puhkeda järgmine kriis Vene-Lääne suhetes. Võimalikke tulipunkte on 23.
Eesti, 888 ja NATO
18 aasta jooksul ei esitanud ükski suurriik valitsevale hegemoonile otsest sõjalist väljakutset. Hegemooni lähedase liitlase Gruusia vastane sõjaline agressioon seda kahtlemata on.
Eelhoiatussüsteem kui Gruusia võimalik õppetund Eestile
Nii Eesti eraldi kui NATO tervikuna vajab pädevate otsuste tegemiseks pidevalt õigeaegset ja usaldusväärset luureinfot.
08.08.2008 ja Lääne uus julgeolekuparadigma
Vene sõda Gruusias peaks kinnitama ka suurimaile skeptikuile ning optimistlikematele lillelastele, et Läänel ja Venemaal on tänaseks sisuliselt konfliktsed püüdlused ja strateegiad nende saavutamiseks.
Mälestuskilde Lennart Merest ja NATO laienemisest
Baltimaade vastu nii sageli julm olnud ajalugu avas 1990. aastatel ukse, mis võimaldas kolmel Balti riigil ühineda läänega. Ent ilma Lennart Mere moodi liidriteta võinuks see võimalus ikkagi kasutamata jääda.
Rahvuslik huvi ja õpihimu
Kui välispoliitiline töö Euroopa Liitu ja NATOsse astumise eel sarnanes mõnevõrra turundusega, siis praegu meenutab Eesti diplomaatia rohkem ülikoolis õppimist, väidab noor Eesti diplomaat Anna Uibo.