Mida peaks USA välispoliitika tegema riigi keskklassi heaks?
Making U.S. Foreign Policy Work Better for the Middle Class. Carnegie Endowment for International Peace, 2020
Kas USA liigub isolatsionismi suunas? Põhjalik uuring, mille üks autoritest on USA presidendi rahvusliku julgeoleku nõunikuks saanud Jake Sullivan, aitab mõista, mida võib oodata Eesti tähtsaima liitlase välispoliitikast Joe Bideni juhtimisel.
Seotud artiklid
Fukuyama: kõigepealt hea valitsus, siis demokraatia ja ajaloo lõpp
Pärast 11. septembrit on kõik mõistnud, et Afganistani-sugustest äpardunud riikidest tulevad Al Qaeda võitlejate taolised terroristid. Kas olete sel põhjusel oma viimase raamatu pühendanud riigi ülesehitamisele – mis ju pikas perspektiivis mõjub kui ravim terrorismi vastu?
Tee Kilkennysse läheb läbi… Liivalaia
Kui uhke suurriik läheb tülli pisikese ja ebameeldivalt totalitaarse naabriga, siis tekib kiusatus diplomaatilised suhted katkestada ja oma teed minna. Aga on see ikka mõistlik mõte?
Carl Bildt: riigiloomist me alles õpime
Äpardunud riikide jaluleaitamine kujuneb rahvusvahelises elus järjest domineerivamaks teemaks. Kuidas seda teha? Millised meetmed toovad edu, millised mitte, sellest räägib intervjuus Diplomaatiale Rootsi ekspeaminister Carl Bildt.
Oma reeglitega võõras kloostris
Tänapäeva maailmas pole enam võimalik untsu läinud riike oma viletsuse sisse virelema jätta: sealne ebastabiilsus levib lõpuks kaugele ja teeb palju pahandust. Kuidas abistada nii, et abist kasu on?
Vaid eestitunud Eesti annaks taassoometumisele rohelisele tule
Kui nõukogude ajal vahendas põhjaeestlastele tõde Soome televisioon, siis praegu saavad paljud soomlased just Eestist või eestlaste vahendusel sellist infot või arvamusavaldusi Venemaa kohta, mida nad enda poliitikuilt ei kuule.
Lennart Meri Eesti välispoliitikas
Läbi raskuste ja raadiosegajate omandet välispoliitilise haridusega osutus just Meri selleks ootamatuks kujuks, kes lõi lääneriikide soovkujutelma Balti riikide püüdlusist täiesti segi.
Lennart Meri kui diplomaat
Lennarti aktiivne tegevus maailmas on jätnud kuvandi Eestist kui vanast lääne demokraatiast, millel on läbipõimunud vaimne side muu Euroopaga, mis osaleb probleemide lahendamisel ja on edukas, mitte hall ja tavapärane.
Vaistlik koostööpooldaja: Lennart Meri ja rahvusvahelised organisatsioonid
Tundub, et Lennart Mere usk institutsioonidesse oli vaistlik. Ent kas vaist on tegelikult midagi muud kui kõigi meelte, info ja kogemuste intensiivne koosrakendamine?
George Kennani sidemed Eestiga
Paul Goble kinnitab, et märtsis surnud USA välispoliitikakorüfee George F. Kennan hoidis oma elu lõpuni silma peal Baltimaadel, maanurgal, kust tema diplomaadikarjäär kord algas, ning pakkus oma nõuandeid ja abi.
Maailm vajab rohelist välispoliitikat
Indrek Tarand ja Marek Stranberg leiavad, et Eesti peaks asuma toetama USA senaatorite John McCaini ja Joseph Liebermani initsiatiive, mille eesmärkideks on kliimahooldus ja Venemaa väljaviskamine G8st.
Kuidas saada ÜRO julgeolekunõukogusse
Jaak Jõerüüt põhjendab, miks peaks Eesti kandideerima ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks ning selgitab, kuidas sinna saada ja mis see maksab.
Eesti-Vene piiriläbirääkimiste lugu
Mis juhtub pärast seda, kui läbirääkimisruumi uksed on sulgunud? Eesti-Vene piirilepingute 13aastase saaga varal uurib Diplomaatia, kuidas on läbi rääkida venelastega.
Populismi surve Eesti välissuhtlusele
Eesti võlgneb oma esimese tosina taasiseseisvusaasta välispoliitilise edu suuresti tõigale, et välispoliitilised eesmärgid hoiti lahus sisepoliitilistest kemplustest. Enn Soosaar kardab, et see hea tava on kadumas.
Atlantismi saamislugu Kesk- ja Ida-Euroopas
Kas Kesk- ja Ida-Euroopa riigid jäävad ka tulevikus Ameerika liitlasteks või sätivad nad end millalgi Prantsusmaa kiiluvette, unustades, et parimad kogemused on neil just USAga?
Kuidas valida, mida tõlkida
Iga raamat, mis tõlgitakse eesti keelde, rikastab kultuuri ja parandab meie arusaama maailmast. Julgeoleku- ja välispoliitika-alased raamatud annavad eestlastele eriti seda viimast. Tegu on ju teemadega, mis viiskümmend aastat ei kuulunud avatud debatti, ilmusid vaid ühesuunalised mõttetud tekstid, mis sobisid parimal juhul heaks pilamaterjaliks.