Laulva revolutsiooni maailm
Lääne käitumine NSV Liidu lõpuperioodil oli paradoksaalne: “kurjuse impeerium”, mida iga hinna eest oli püütud ohjeldada, muutus stabiilsuse kehastuseks, mida iga hinna eest püüti säilitada.
„Eelmise EW" saatkonnas
1996. aastal asus Maris Tippo tööle Eesti Vabariigi Peakonsulaadis New Yorgis - kohas, mis oli 50 okupatsiooniaasta jooksul olnud vana Eesti Vabariigi saatkonnaks Uues Maailmas, ning kus riiulitel seisid Konstantin Pätsi kirjad - seisid mitte muuseumieksponaatide, vaid töödokumentidena.
Saatuserõngas Venemaa - püüd mõista mõistmatut
Venemaa liidrid on väga oskuslikult kasutanud George Orwelli kuulsat ja lihtsat tõdemust: kes kontrollib minevikku, kontrollib tulevikku ning kes kontrollib olevikku, selle teha on minevik.
Kas Putini "jääajale" järgneb Medvedevi "kevad"?
Kas Venemaa uuest presidendist saab sõltumatu poliitiline figuur või ei? Kui saab, siis milline on tema poliitika?
Anno Domini 2009 – sajand ilma Martensita
Kultuurilooliselt Friedrich Fromhold Martensile (1845–1909) mõeldes.
Rahvusvaheline õiguse kujunemine ÜRO-s ja Eesti võimalused
Eesti huvides on rahvusvaheliste suhete põhinemine kokkulepitud ja ettearvatavatel reeglitel ning nende reeglite järgimine.
Kosovo realismi, nominalismi ja putinismi vahel
Kes otsustab, milline konflikti lahendus omab universaalset iseloomu ja milline mitte? Kes otsustab, et just seda lahendust tuleks alati ja kõikjal rakendada?
Rahvusvahelise õiguse tekkest ja mis Eestil sellest kasu on
Eesti huvides on, et võimalikult palju riike seoks end selliste lepingutega, mille osalised me ise oleme ja mis käsitlevad meile olulisi küsimusi. Sel juhul on Eesti huvid teiste osaliste suhtes rahvusvahelise õigusega kõige kindlamalt kaitstud.
Väike ja suur
Väikesel riigil pole võimalik rahulduda keskpärasusega, oma õiguste tagamiseks peab ta pürgima ideaali poole.
Rahvusvahelised lepingud Eesti välissuhtluses
Mõne riigiga õnnestus taasiseseisvunud Eestil sõjaeelsed lepingud hõlpsasti taaskehtivaks tunnistada, teistega nii libedalt ei läinud ning Venemaaga on erinevatest tõlgendustest tulenevaid vaidlusi kohe hulgi.
Mission impossible?
Strasbourgi inimõiguste kohus vangub avaldustetulva ja riikide lahknevate väärtushinnangute koorma all.
Gordon Browni katseaeg
Briti uue peaministri esimeseks tõsiseks proovikiviks saab lahing Euroopa Liidu reformileppe pärast.
Nicolas Sarkozy – kas Prantsusmaa ajalooline võimalus?
Uue riigipea eesmärk on tagasi võita Pariisi koht rahvusvahelisel areenil.
Merkeli meistriaastad
Merkel on suutnud tõusta Euroopa uute liidrite hulka, etendades siin tegelikult lausa juhtivat rolli, ent tema edu või läbikukkumise küsimus alles ootab lõplikku vastust.
Valgus Iisraeli – Palestiina konfliktitunnelis?
Balti riikidel on aeg laiendada oma välispoliitiline fookus Venemaast kaugemale, hõlmata ka Lähis-Ida.
Kas me oleme ikka eurooplased?
Eduard Tinn on pahane: mis loovintelligents see meil selline on, kui ta ei toeta Taanit?
Kas tuleriidad lõõmasid asjata?
Kas ei kõlanud 1600. aasta paiku samasugused argumendid nagu praegugi, et väide, nagu tiirleks Maa ümber Päikese, mitte vastupidi, solvab kõikide usklike tundeid?
Eesti esimene täisaasta Euroopa Liidus
Tulevikus on ka Eestil võimalik senisest rohkem mõjutada ja suunata Euroopa Liidu poliitikat. Selleks tuleks veidi fookust muuta.