Iirimaa ja Eesti - ühisjooned või müüdid?
Selle aasta algusest asus Euroopa Liidu eesistujamaa kohale Iirimaa, saades au kanda liidrirolli ja -koormat ajal, mil Euroopa Liidu ajaloos leiab aset suurim laienemine. Et selle Euroopa väikeriigiga on seotud paljud Eesti ootused, võivad kokkusattumist, et Eesti võõrustajaks Euroopa Liiduga ühinemisel on just Iirimaa, pidada paljud eestlased sümboolseks.
Milleks paavstile diplomaatia?
Vastus pealkirjas esitatud küsimusele peitub katoliku kiriku olemuses. Katoliku kirik ei ole multinatsionaalne ettevõte, pigem on see olemuselt eeskätt usklike ühendus. Kui Naatsareti Jeesus lõi oma koguduse, oli tema kavatsuseks rajada see ühendus apostlitele. Üks neist pidi olema selle grupi juht, kellel lasuks eriline missioon tagada usu ortodokssus ja kiriku sisedistsipliini ühtsus. See oli Peetrus ning nagu me teame, lõpetas ta oma elu katoliku kiriku peana Roomas.
Terrorismiohust ja neofundamentalismist Põhja-Euroopas
Isegi kui oled väikeriik, ei jäta kõik maailmas toimuv puutumata ka sinu maad... uus olukord maailmas sunnib üha tugevamini kokku hoidma. - Kristin Krohn Devold, Norra kaitseminister (Diplomaatia, nr 3, detsember 2003)
ELi strateegiline missioon: liidu idapoliitika kujundamine
Kellelegi ei tohiks olla üllatuseks, et Euroopa Liit teeb praegu jõupingutusi leidmaks uusi mooduseid liidu toimimise tagamiseks seoses eeloleva laienemisega. Liidu laienemine Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse on rohkem kui üksnes ajalooline sündmus. See on ka dramaatiline samm ELi ajaloos, kui liikmesriikide arv kasvab korraga 15-lt 25-ni. Püüdes kohandada Euroopa Liidu lepingut selle muutusega, üritab EL seda ka edasi arendada, nii et see vastaks uutele liidusisestele ja rahvusvahelistele vajadustele. Just sellega tegelebki valitsustevaheline konverents.
Venemaa Eesti-poliitika pankrott
14. märtsil valib Venemaa presidendiks tagasi Vladimir Putini. Võit saab olema ülekaalukas. Võimalik, et enam kui 80 protsenti valijatest näeb Kremlile väärikat peremeest üksnes Putinis.
USA presidendivalimiste maratoni algus
Käesoleva valimiskampaania kulgu kirjeldades ei saa mööda minna Howard Deanist, Vermonti osariiki 12 aastat kubernerina juhtinud mehest, kes taastas demokraatide eneseusu - ja väärikuse.
Euroopa seisab paljude valikute ees
Me elame kummalisel ajajärgul. Veel oleme kinni võitluses rahvuslike huvide eest seoses liitumisega Euroopa Liiduga, aga teiselt poolt peame juba suutma ka näha ennast ühe osana Euroopast, mille huvid on ka meie rahvuslikud huvid.
Demokraatia kasvuraskused - Vene probleem
Möödunud aasta sügisel möödus kümme aastat ajast, kui Venemaal viimati tõrjuti tagasi riigipöördekatse. Toonane president Jeltsin põrmustas enda kukutamise katse, suunates kahuritule riigiduuma Valgele Majale. Kui seda meeles pidada, on ka kergem mõista asjaolu, miks Venemaal on siiamaani raske üle minna sellisele tegevusele, mida Lääne-Euroopas peetakse normaalseks demokraatlikuks poliitikaks. Valitud on siiski õige suund, kuigi teekond tundub olevat pikk. Seda näitasid hiljuti korraldatud üleriigilised duuma valimised. Iseenesest olid valimised ilmselt ju üsnagi ausad, aga valimiskampaania käigus soositi häbenematult Ühtset Venemaad, president Putini oma parteid. Seda võibki oodata niisuguses riigis, kus televisioon, massiteabevahenditest kõige olulisem, on oma mitmete kanalitega kas riigi otsese järelevalve all või vähemalt sellele allutatud.
Eesti huvid Euroopa Kohtus - kas sise- või välispoliitika?
1. maist 2004 saab Eestist Euroopa Liidu liige. See tähendab muu hulgas seda, et kui Eesti ei suuda mõnd liikmekohustust täita, võib teda ähvardada Euroopa Kohtusse kaebamine. Kes ja kuidas kaitseb sellisel juhul Eesti riigi huve Euroopa Kohtus. Kuidas üldse vältida Euroopa Kohtu ette sattumist?
Sihiseadmise takerdustest liitumise ootel
Niisiis on 1. maini jäänud vähem kui kolm kuud. Rahvavalgustusliku retoorika aeg on ammu möödas - see lõppes septembris. Kui enne referendumit oli poliitikute jutt üle paisutatud ja keskendus selgitustele, mida Eesti hakkab liitumise järel Euroopast eurodes või kroonides saama, siis aasta viimastel kuudel oleksin oodanud poliitilises sihiseadmises selget pööret. Täisliikmelisus on käeulatuses. Sestap: mis mõtteid mõlgutavad otsustajad riigikogus, valitsuses, välisministeeriumis? Missugusena kujutavad nad ette Eesti rolli ühinevas Euroopas?
Euroopa julgeolekust kitsamas ja laiemas plaanis
Diplomaatia eelmises numbris vaatles Alyson Bailes Euroopa Liidu (EL) kaitsekontseptsiooni tausta. Kaitsekontseptsioonid tulenevad aga julgeolekuhinnanguist ja järgnevalt põgus pilk Euroopa julgeolekupoliitilisele mõtlemisele.
Ühtne Ladina-Ameerika? Ei ja jah
Paljudele eurooplastele paistab Lõuna-Ameerika hiiglasuur kontinent ühtsena, kuid arvamus ühe rahvusgrupi kohta võib, aga ei pruugi kehtida kõikide kontinendi elanike puhul. Vastab tõele, et Ladina-Ameerika riikide elanikel on palju ühist nagu katoliiklus, romaani keelte kasutamine (hispaania ja portugali keel), elanikkond koosneb põlisrahvast ja immigrantide järeltulijatest, vaesus jne.
Voldemort ja Iraak
Praeguses Euroopas on raske leida inimest, kes ei peaks end spetsialistiks Iraagi küsimuses. Nii tublid ajakirjanikud, humanistidest mõtlejad kui ka rahvamassid teavad täpselt kui mitte päris seda, mida Iraagis teha tuleks, siis vähemalt seda, mida Bush ja ameeriklased seal valesti on teinud. Iraagist endast või iraaklastest ei teata tavaliselt seejuures midagi. Nende käekäigu vastu tegelikult huvi ei tunta, olulisem tundub olevat "lollile Bushile" koht kätte näidata.
"Superpresidentalismi" ohud - Voronin, Putin ja Moldova rahvuslikud huvid
Aastal 1939 sõlmitud pakt ja sellele järgnenud Balti riikide, Lääne-Ukraina ja Moldaavia annekteerimine Teise maailmasõja alguses aitas sillutada teed nn välisimpeeriumi loomisele ning Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike režiimide jõustamisele aastatel 1945 - 48.
Muutustest Eesti julgeolekukontseptsioonis pärast 2004. aasta 2. aprilli
Viimased viisteist aastat on Eestis eelisarendatud traditsioonilisi julgeolekumeetmeid: loodud on toimiv diplomaatia ja riigikaitseks üles ehitatud kaasaegsed NATO standarditele vastavad relvajõud. On tehtud kõik, mida on vaja selleks, et olla iseseisev riik ning astuda NATOsse ja Euroopa Liitu. Sisejulgeolek on pälvinud vähem kontseptuaalset tähelepanu ja seda on ka tagasihoidlikumalt rahastatud, mis sellel perioodil oli mõistetav ja andestatav. Praeguseks on aga vajadus kaasaegsema riikliku julgeolekutagatiste süsteemi järele ilmne.
NATOga ühinemine tähendab ka ühinemist NATO-Venemaa Ühisnõukoguga
Eesti ja teiste Balti riikide ühinemine NATOga on tähtis sündmus nii Euroopa kui ka transatlantilise julgeoleku seisukohast. Lisaks sellele, et see samm sümboliseerib külma sõja aegsete eraldusjoonte kustumist Euroopa kontinendil, kannab see endas nii mõndagi paljulubavat NATO tuleviku jaoks. Arvatavalt aitab Balti riikide liikmelisus kinnistada tugevaid transatlantilisi suhteid NATO sees ning annab üle ilma toimuvate NATO koalitsioonioperatsioonide toetuseks olulisi "nišivõimeid".
Palestiinlaste vastuseisule vaatamata sünnib nende riik siiski
USA 43. president on teoinimene. Ta ei taha umbsõlmi lahti harutada, vaid need läbi lõigata. Nii oli see Afganistanis, suhetes Euroopa Liiduga, Iraagis, nii läheb ka Lähis-Idas. Raske on ette kujutada, millega läheks George W. Bush ajalukku, kui poleks olnud 2001. aasta 11. septembrit.
Eesti peaks õppima Lõuna-Aafrika vigadest
Kauaaegset pressivabadust nautinud riikides on meediaväljaannetel tavaks oluliste sise- ja välispoliitiliste sündmuste toimumise ajal neid ka kajastada. Lisaks toimuva aktuaalsuse rõhutamisele annab sündmuse kiire vahendamine pressile võimaluse täitevvõimu vahetumalt küsitluse alla võtta. See sunnib selle esindajaid alalises valmisolekus olema, et oma töö kohta selgitusi anda. Selline demokraatia valvuri roll ei kuku Eesti meedial alati hästi välja, kahjuks ka teemade puhul, kui see oleks hädavajalik.