Balti riikide õppetunnid 30 aastat pärast Nõukogude agressiooni
Venemaa on uuesti välja otsinud ja lagedale toonud vanad "head" Nõukogude valed.
Euroopa Liidu ja Hiina investeerimiskokkulepe ilmestab, miks ELi ühine välispoliitika võibki jääda unistuseks
Ränka kriitikat pälvinud Euroopa Liidu (EL) ja Hiina igakülgne investeerimiskokkulepe (CAI) on Balti riikidele – Eestile, Lätile, Leedule ehk 3B-le – ebamugav kolmnurk Euroopa, Hiina ja USA teljel. See näitab, millised võivad olla ELi ühise välispoliitika kaudsed mõjud liikmesriikidele ning miks ELi ühine välispoliitika ebaõnnestub juba enne õhku tõusmist.
Diplomaatilised suhted uue aastasaja lävel
Tagada Eesti julgeolek ja paremad võimalused meie inimestele liikumiseks ja ettevõtetele ärisidemete loomiseks, aidata kaasa üleilmsele kestlikule arengule ja stabiilsusele rahvusvahelistes suhetes – nende eesmärkide täitmine on võimalik vaid koostöös meie liitlaste ja partneritega. Sellele koostööle loob aluse tihe diplomaatiline suhtlus.
Eesti ja Prantsusmaa suhted 100: konarlik tee päädis vaimustusega
Ilmasõdade vahelisel ajal meenutasid ja rõhutasid Eesti poliitikud igal vähegi pidulikumal prantslaste osalusega üritusel Prantsusmaa aktiivsust Eestile de jure tunnustuse andmisel. Lääneriikide de jure tunnustusest sai kindlam Eesti riikliku järjepidevuse toetaja kui Tartu rahulepingust.
Eesti ja Ungari suhted 100: huvi ja soov üksteist lähemalt tundma õppida võiks olla suurem
Eesti ja Ungari ametlikud, riikide vahelised suhted pole kunagi olnud ülemäära tihedad. Asume Euroopa mõõtkavas üksteisest liiga kaugel, et igas valdkonnas tekiks loomulik koostööhuvi, aga ka meie riikide ajalugu on enne ühiselt kogetud kommunismiaega olnud väga erinev. Perspektiivi andmiseks piisab ehk faktist, et Eesti Vabariigi sünni ajal lugesid ungarlased oma riikluse vanuseks juba üle tuhande aasta ning Austria-Ungari kaksikmonarhia oli enne lagunemist 1918. aastal üks Euroopa suurimaid impeeriume.
Eesti ja Poola suhted 100: tulevik tõotab head
Poola ja Eesti diplomaatiliste suhete sajanda aastapäeva tähistamine on tähtis hetk mõlema riigi ajaloos. See paneb mõtlema meie koostöö üle nüüd ja minevikus ning aitab teha õigeid järeldusi tulevikuks.
Üksindus ja sõbrad välispoliitikas
Üksinda olles on iseendaks jäämine kergem.
Jalta vaim president Putini artiklis „Teise maailmasõja 75. aastapäeva tõelised õppetunnid“
Müncheni kokkulepe pole võrdsustatav Molotovi-Ribbentropi paktiga.
Uued rahulepped Lähis-Idas
Iisraeli, Araabia Ühendemiraatide ja Bahreini suhted ning nende võimalikud mõjud maailmale.
Milleks Eestile Kolme Mere Algatus?
Eesti peab leidma tasakaalu Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vahel.
Mihheil Saakašvili tagasitulek Ukraina poliitikasse
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi vajab inimesi, kel on reaalne reformikogemus.
Elu pärast kriisi või elu pidevas kriisis
Tervishoiukriis võimendas juba varem eksisteerinud trende.
Piiridest ja piiritlemistest Eesti ja Venemaa vahel
Me oleme end geopoliitiliselt kindlalt positsioneerunud.
Euroopa (energia)julgeolek ja Venemaa maagaas
Euroopa Liidu liikmesriigid ei peaks kartma Vene maagaasist loobumist.
Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna võlu ja valu
Inimõiguste eest seismine pole nii lihtne, kui väljastpoolt paistab.
Saksamaa presidendi Frank-Walter Steinmeieri kõne
Saksamaa presidendi Frank-Walter Steinmeieri kõne V ülemaailmsel holokaustifoorumil „Mäletades holokausti: võitlus antisemitismi vastu“ Jad Vašemis 23. jaanuaril 2020 ׃הזּהֶַ ןמַזְּלַ וּנעָיגִּהִוְ וּנמָיְּקִוְ וּניָחֱהֶשֶׁ םלָוֹעהַ ךְלֶמֶ וּניהֵלאֱֹ יָיְ התָּאַ ךְוּרבָּ Kiidetud olgu Issand, kes on [...] toonud mind tänasel päeval siia.
Euroopa Liit hädade küüsis
Õigusriigi mõiste rakendamine tekitab ühenduses ebaselgust.