Eelmise üleilmse epideemia, mis sai alguse 2002. aastal Lõuna-Hiinast Guangdongi provintsist, põhjustas SARSi (severe acute respiratory syndrome) viirus. Sarnaselt koroonaviirusele usutakse, et see sai alguse elusloomi müüvalt turult, kus toimus viiruse ülekandumine metsloomalt inimesele. Elusloomi müüvad traditsioonilised turud on Kagu-Aasias ja Hiinas laialt levinud ja elusloomade müük on tingitud kultuurilisest tõekspidamisest, et värskelt tapetud looma liha on maitsvam kui vabrikust pärinev liha. Traditsioonilised turud on soodne pinnas nakkusepuhanguks, sest palju inimesi ja loomi on kitsal territooriumil koos ning tihtilugu on seal sanitaartingimuste täitmine puudulik.
Hiina reageeris SARSipuhangule selle mahavaikimisega. Alates esimesest ebatüüpilisest kopsupõletikujuhtumist novembri keskel kuni Maailma Terviseorganisatsiooni Pekingi kontori teavitamiseni kulus ligi kolm kuud.1 Pekingi Hiina Rahvavabastusarmee (HRV) haigla nr 301 arst Jiang Yanyong pöördus Hiina meedia poole, sest haigestunute ametlik statistika ei vastanud haigla andmetele. Jiangi pöördumine lekkis välismeediasse, mille tagajärjel astusid tervishoiuminister ja Pekingi linnapea ametist tagasi, ametlikku statistikat korrigeeriti ja algas ulatuslik teavituskampaania, et pidurdada haiguse edasist levikut. Jiangil keelati meediaga suhelda ja ta pandi politsei järelevalve alla.2
Elusloomi müüvad traditsioonilised turud on Kagu-Aasias ja Hiinas laialt levinud ja elusloomade müük on tingitud kultuurilisest tõekspidamisest, et värskelt tapetud looma liha on maitsvam kui vabrikust pärinev liha.
Hiina modus operandi koroonaviiruse puhkemisel sarnaneb SARSi epideemiale. Kui 30. detsembril hoiatas tänaseks koroonaviiruse tagajärjel surnud Wuhani keskhaigla arst Li Wenliang kursusekaaslasi kinnises grupivestluses uut tüüpi SARSilaadsest viirusepuhangust, siis sundis kohalik politsei vestluses osalenuid vaikima. Sellest hoolimata lekkis info grupist välja ja 31. detsembril teatas Wuhani tervisenõukogu, et uut tüüpi viirusesse on nakatunud 27 inimest, kuid muretsemiseks pole põhjust, sest haigus ei levi inimeselt inimesele.3 Uut tüüpi viirusest teavitati ka Pekingis asuvat Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kontorit.
Wuhanis vähemalt üheksalt haigestunult võetud proovide laboritulemused olid kinnitanud uut tüüpi SARSilaadset viirust juba detsembri lõpuks ja sellekohane info oli edastatud Hiina riiklikule tervisenõukogule, haiguste kontrolli- ja ennetuskeskusele ja proovid saatnud haiglatele. 3. jaanuaril käskis Hiina riiklik tervisenõukogu võetud proovid hävitada või saata talletamiseks kindlaks määratud riiklikesse laboritesse, mitte mingil juhul ei tohtinud tulemusi avaldada ega jagada kolmandate isikutega.4
17. jaanuaril korraldas Wuhani linnavalitsus 40 000 perele banketi hoolimata meditsiinitöötajate veendumusest, et uut tüüpi viirus on äärmiselt nakkav. 20. jaanuaril kinnitas valitsuse poolt Wuhani saadetud epidemioloog Zhong Nanshan, et viirus levib inimeselt inimesele. 23. jaanuari öösel suleti Hiina keskvalitsuse otsusega Wuhani linn, kuid selleks ajaks olid Hiina uue aasta paiku aset leidva maailma suurima massimigratsiooni tõttu miljonid inimesed Wuhanist lahkunud, et oma peresid külastada.
Hiina majanduse kasvuga on kaasas käinud ka Hiina poliitilise jalajälje suurenemine. ÜROs on Hiina mõjuvõim järsult kasvanud ja hetkel juhib Hiina nelja ÜRO 15 peamisest allorganisatsioonist. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhib Tedros Adhanom Ghebreyesus, kellel on Hiina suhtes jagunud ainult tunnustavaid sõnu. Kriitikud on WHOle ette heitnud igasuguse allikakriitika puudumist seoses Hiinast tuleva infoga.
Taiwani tervishoiuametnikud teavitasid juba 31. detsembril WHOd ja Hiina terviseametnikke kahtlustest uue viiruse leviku osas inimeselt inimesele, sest nendeni olid jõudnud kuuldused nakatunud meditsiinitöötajatest Hiinas. WHO ei uurinud kahtlustuste tagamaid ega jaganud Taiwani eelhoiatust edasi.5 Selle asemel kordas WHO Hiina ametlikke seisukohti, teatades 14. jaanuaril, et kuna andmed nakatunud meditsiinitöötajate kohta puuduvad, siis on alust arvata, et haigus ei levi inimeselt inimesele. Selleks ajaks oli nakkus levinud juba Hiinast Taisse.6 Alles 23. jaanuaril tunnistas WHO koroonaviiruse levikut inimeselt inimesele.
Southamptoni ülikooli rahvastiku kaardistamise grupi WorldPop teadurite mudeli järgi Hiina poolt ette võetud drastiliste mitte-ravimitel põhinevate meetmete tulemusel koroonaviiruse tõkestamisel – nagu varajane tuvastamine, isoleerimine ja liikumispiirangud – oli veebruari lõpus Hiinas nakatunute arv koroonaviirusesse ametliku statistika järgi 114 325, kuid ilma nende meetmeteta oleks mudeli järgi võinud nakatunute arv olla 67 korda suurem. Samas leidis uurimus, et kui epideemiale oleks reageeritud üks, kaks või kolm nädalat varem, oleks nakatunute arv olnud vastavalt 66 protsenti, 86 protsenti või 95 protsenti väiksem ja selle tulemusel oleks haiguse levik olnud samuti lokaalsem.7 Detsembri lõpust, mil oldi laboritulemuste põhjal veendunud, et tegemist on uut tüüpi SARSilaadse viirusega, kuni linna sulgemiseni 23. jaanuaril kulus üle kolme nädala, mis tähendab, et õigeaegse sekkumisega oleks võimalik olnud vähendada nakatumist üle 95 protsendi.
Hiina mõjuvõimu kasvuga tahaks loota, et kasvab ka Hiina vastutustunne, sest reeglitel põhinevas maailmakorras kehtivad õigused ja kohustused võrdselt nii suurtele kui ka väikestele.
Tänaseks päevaks on ametliku statistika järgi Wuhanist alguse saanud koroonaviirus tuvastatud enam kui miljonil inimesel üle terve maailma ja viiruse levikule pole hoolimata üha rangematest liikumispiirangutest suudetud piiri panna. Hiina üritab maskidiplomaatiaga kujutada ennast vastutustundliku partnerina, kuid eespool toodud sündmuste käik tõestab vastupidist.
USA mereväekolledži rahvusvahelise mereõiguse professori James Kraska sõnul on Hiinal osalisena 2005. aastal vastu võetud rahvusvahelistest terviseregulatsioonidest (International Health Regulations) kohustus teavitada WHOd rahvatervise kriisist, millel on potentsiaali kasvada rahvusvaheliseks kriisiks. Infot peab edastama õigeaegselt ja läbipaistvalt, kuid Hiina on rahvusvahelise üldsuse teavitamisega viivitanud ja olulist infot nagu inimeselt inimesele ülekandumine teadlikult varjanud. Kraska sõnul lasub Hiinal Rahvusvahelise Õiguse Komisjoni (RÕK) 2001. aasta raporti järgi vastutus süülise tegevuse eest, mis seisneb rahvusvahelistest tervisregulatsioonidest tuleneva teavitamiskohustuse täitmata jätmises.8 Lisaks on süülise tegevuse toime pannud riigil RÕKi artikli 31 järgi kohustus hüvitada täies ulatuses kogu põhjustatud moraalne ja varaline kahju.9
Kuna riigil on suveräänsuspõhimõttest lähtuvalt õigus keelduda rahvusvahelise kohtu ette astumisest, siis on suure tõenäosusega koroonaviiruse põhjustatud kahjude väljanõudmine Hiinalt raskendatud. Küll annab Kraska sõnul rahvusvaheline õigus võimaluse kannatanud riikidel Hiina survestamiseks näiteks peatada endapoolsete kohustuste täitmise Hiina suhtes.10
Kas see võiks tähendada, et kui maailm kosub koroonaviiruse põhjustatud kriisist, siis kahjunõudena kustutab USA triljonidollarise võla Hiina ees või Itaalia riigistab Hiina riigiettevõttele ChemChina kuuluva endise Itaalia lipulaeva Pirelli? Elame-näeme, aga esialgu ei tasuks ennast lasta hullutada Hiina maskidiplomaatiast ja infooperatsioonidest, mis kord väidavad, et koroonaviirus pärineb USA sõjaväelaborist, teine kord jälle, et see on pärit Itaaliast. Hiina mõjuvõimu kasvuga tahaks loota, et kasvab ka Hiina vastutustunne, sest reeglitel põhinevas maailmakorras kehtivad õigused ja kohustused võrdselt nii suurtele kui ka väikestele. Selle maailmakorra alalhoidmine peaks aga olema eriti oluline just väikestele riikidele nagu Eesti.
Viited
- Update 95 – SARS: Chronology of a serial killer, WHO, (http://www.who.int/csr/don/2003_07_04/en/, 03.04.20) ↩
- Philip P. Pan, Chinese Pressure Dissident Physician – Washington Post, 05.06.2004, (http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/articles/A28014-2004…, 03.04.2020) ↩
- „武汉市卫健委关于当前我市肺炎疫情的情况通报“(Wuhani linna tervisenõukogu Wuhani linna puudutava kopsupõletiku hetkeolukorra raport), 武汉市卫生健康委员会 (Wuhani tervisenõukogu), 31.12.2019, (wjw.wuhan.gov.cn/front/web/showDetail/201912310898…, 03.04.2020). ↩
- Zhao Jinzhao赵今朝, Huang Yuxin黄雨馨, „独家|新冠病毒基因测序溯源：警报是何时拉响的“ (Eksklusiiv: Uue koroonaviiruse DNA järjendamise jälgi ajades: millal helistati kella), 财新网(Caixin Online), 26.02.2020, (archive.is/untHJ#selection-927.98-927.100, 03.04.2020). ↩
- aiwan says WHO failed to act on coronavirus transmission warning – Financial Times, 20.03.2020, (http://www.ft.com/content/2a70a02a-644a-11ea-a6cd-df28cc3…, 03.04.2020) ↩
- ovel Coronavirus – Thailand (ex-China), WHO, 14.01.2020, (http://www.who.int/csr/don/14-january-2020-novel-coronavi…, 03.04.2020). ↩
- Early and combined interventions crucial in tackling Covid-19 spread in China, University of Southampton, 11.03.2020, (http://www.southampton.ac.uk/news/2020/03/covid-19-china…., 03.04.2020). ↩
- ames Kraska, CHINA IS LEGALLY RESPONSIBLE FOR COVID-19 DAMAGE AND CLAIMS COULD BE IN THE TRILLIONS, War on the Rocks, 23.03.2020, (warontherocks.com/2020/03/china-is-legally-respons…, 03.04.2020). ↩
- International Law Commission Report, UN, august 2001, (casebook.icrc.org/case-study/international-law-com…, 03.04.2020). ↩
- James Kraska, CHINA IS LEGALLY RESPONSIBLE FOR COVID-19 DAMAGE AND CLAIMS COULD BE IN THE TRILLIONS, War on the Rocks, 23.03.2020, (warontherocks.com/2020/03/china-is-legally-respons…, 03.04.2020). ↩
Seotud artiklid
COVID-19 ja Euroopa strateegilise autonoomia otsingud
Üks viirus on muutnud maailma võimupoliitikat. Euroopa Liidul tuleb seetõttu mitte ainult multilateraalset korda elus hoida, vaid edendada multipolaarset maailma, kasvades ise arvestatavaks jõuks teiste suurvõimude seas.
Kelle ühe Hiina poliitika(t järgida)?
Eesti valitsuse otsusele lubada Taipei esinduse rajamist vastas Peking taunivalt, mis tekitas meedias vastakaid arvamusi võimalike tulevaste sanktsioonide ning Eesti-Hiina suhete osas. Leedu näitel on siiski näha, et Hiina majandussanktsioonide tõhusus on pärsitud nii Hiina suunduva ekspordi vähesusest, EL-i uuest survestamisvastasest regulatsioonist, sanktsioonide kestusest ja teiste riikide, sealhulgas Taiwani toest.
Julija Matsak: Kesk-Aasia ja Hiina vaheline koostöö energiajulgeoleku tagamiseks
Aastatepikkune kaubanduslik koostöö ja investeeringud, aga ka Venemaa sõda Ukrainas, on tõstnud Hiina Kesk-Aasia riikide jaoks võtmepartneriks. Samal ajal on energiasektor Hiina jaoks heaks vahendiks, mille abil siseneda Kesk-Aasia turule, laieneda teistesse kaubandussektoritesse ning liikuda edasi läände ja lõunasse, kinnitades kanda ka regioonist väljaspool.
Hiina mõju Gruusias – uus strateegiline partnerlus Kaukaasias
Gruusia ja Hiina kahepoolsed suhted jõudsid 31. juulil 2023 uuele tasemele – strateegilise partnerluseni. Peaminister Irakli Garibašvili andis sellest uudisest teada Pekingi ärifoorumil peetud kõnes, milles ta rõhutas, kui tähtis on tugevdada majandus-, kultuuri- ja poliitilisi suhteid Hiina Rahvavabariigiga. Paljusid teeb aga murelikuks juba ainuüksi mõte strateegilisest partnerlusest.
Sergei Radtšenko: Milline on Hiina-Vene suhete pärand?
Paljude aastate jooksul jäid Hiina-Vene suhted teemaks, mis ei tekitanud erilist elevust. Väga vähesed asjatundjad pühendasid aega ja vaeva nende suhte tõusude ja mõõnade uurimisele. Kes seda aga tegid, veetsid aega arutades, kas tegu oli päriselt truu hingeliidu või mõistusabieluga.
Mai-Brit Jürman: Mis tõukas nii Jaapani, Lõuna-Korea kui Hiina sügavatesse iibeprobleemidesse?
Jaapani madal iive ning sellega kaasnevad probleemid ei ole täna kellelegi üllatuseks, ent samamoodi sünnib vähe lapsi ka naaberriikides Lõuna-Koreas ja Hiinas. Väikesed korterid, kõrged kulutused lapsehoiule ja eratundidele ning ühiskondlik surve emadele pärast sünnitamist tööturult eemale jääda on pannud paljusid noori laste saamist edasi lükkama või sootuks vältima.