Palju õnne, uus vana Euroopa!
See miski, mida oleme harjunud nimetama Euroopaks, on üks kummaline nähtus. Kui laotame oma lauale maakaardi – või ei, vahest oleks parem tasapindse kaardi asemel haarata hoopis gloobuse järele –, siis saab selgeks, et meie kodune jagu maailmast on tegelikult õige tilluke. Aasia, Aafrika ja Ameerikaga võrreldes mõjub ta elevantide kõrvale platsi võtnud puudlina.
Kui aeg tiheneb ja maailm avardub
2700 aastat lahutab meid ajast, mil valmis vanim Eestist leitud laev. Pea kaheksa meetrit pikk ja kolm lai, oli see kõrge käilaga alus mõeldud seilamiseks jõgedel ning Läänemere madala lainega vetel – kui uskuda Lennart Mere kirjeldust raamatus “Hõbevalgem”.
Kas siis selle maa diplomaatia...
19. sajandi algusaastail, kui Kristjan Jaak esitas oma kuulsa küsimuse “selle maa keele” kohta, ei mõelnud vist küll keegi, et sellel maal võiks olla ka diplomaatia. Või välispoliitika, mille teostamise keel on diplomaatia. Või riik, mida tavapäraselt on nähtud välispoliitika põhilise, kui mitte ainuvõimaliku subjektina.
Tõusva päikese maa – uute muutuste ootel?
Läänemaailmas, mille välispoliitiline mõte on viimastel aastatel keskendunud teadagi põhiliselt Lähis-Idale, on Jaapan leidnud mainimist ja arutamist kui positiivne näide, kui riik, mis demokratiseeriti. Leitakse, et kui õnnestuks Lähis-Idas saavutada sama mis Jaapanis, siis olekski kõik hästi.
Kolmas, kõige idapoolsem Euroopa
Euroopa kui geograafiline mõiste ja Euroopa kui poliitiline mõiste ei lange omavahel kokku, tõdeb käesolevas Diplomaatias Jüri Adams ning ristib “kolmandaks Euroopaks” kõik maad ja riigid, mis jäävad Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Moldova läänepiirist ida poole.
Julgeolek ja selle mitu palet
Kunagi ammu, kui külma sõja aegne maailm oli veel selgelt jagatud kaheks blokiks, kes vaid tuumasõjaga kaasneva kindla hävingu tõttu teineteisele kallale ei karanud, hakkas Eesti ja Soome vahel merd kündma mootorlaev Georg Ots. See laev oli ehitatud Nõukogude Liidu mõjusfääri kuulunud Poolas, Solidaarsuse koduks olnud Gdański laevatehases. Ning pea iga kord, kui laev käis hooldusremondis, leiti tema ventilatsioonitorudest klaasvatti. See oli pisike sabotaaž, Gdański tehase tööliste tervitus Nõukogude Liidule.
Ideed Vene tegelikkuse taga
Vähem kui nädal tagasi laskis palgamõrvar Moskvas maha ajakirjanik Anna Politkovskaja – Venemaa ühe tuntumatest kirjutajatest, kes oli oma karjääri pühendanud Tšetšeenia koleduste avalikustamisele ja inimõiguste kaitsele. Kreml oli mitu päeva vait, pidamata mõrva kommentaari vääriliseks.
Viis aastat hiljem
“Ja ma kordan: see kõik, mida te näete, juhtub päriselt,” ütles BBC uudistelugeja ehmunud ja hämmeldunud häälega, kui ekraanil kukkus kokku Maailma Kaubanduskeskuse teine torn, mattes oma rusude alla sadu inimesi.
Vana Maailma kaootiline idakülg
Euroopa Komisjoni hiljutine uuring tunnistas ühenduse suure ittalaienemise selle teisel aastapäeval ühemõtteliselt õnnestunuks: on elavnenud majandus ja loodud uusi töökohti nii vastliitunud kui vanades liikmesriikides. Suured immigratsioonivood idast läände, näljased “Poola torumeeste” hordid, kes võtavad turvalises läänes hoolimatult ära kõik lihttööd, jäid aga olemata.
Hiina – autoritaarsete juurtega eduriik
Maikuus möödus 40 aastat Hiina kultuurirevolutsiooni algusest. Sel puhul avaldati raamatuid, peeti seminare ning kirjutati artikleid, ent seda kõike õhtumaades. Hiinas aga valitses vaikus. Kultuurirevolutsioon nii nagu ka teised kommunistliku režiimi kuriteod kuni 1989. aasta Taevase Rahu väljaku tapatalguteni on Hiinas asi, millest ei räägita. Hämaruse sfäär.
Demokraatia eksport
Francis Fukuyama sõnul on kõiges süüdi see, et külm sõda lõppes nii pentsikult nagu ta lõppes. Kui Ronald Reagan võimule tuli, siis oli kõigile selge, et tegu on ohtliku utopistiga: mõtleks vaid, ta lootis külma sõda võita, tõeliselt võita, mitte kõigest kontrolli all hoida! Ent nii see täpselt läkski: külm sõda lõppes Lääne täieliku võiduga. Järgnes demokratiseerimislaine endises kommunistlikus Idas ning Washingtoni neokonservatiivide peas võttis maad arvamus, et demokraatia ongi iga ühiskonna loomulik olek, mille juurde need iseeneslikult naasevad otsekohe, kui türannia ahelad on murtud.
Euroopa viimsed diktaatorid
See polnud ju väga ammu, kui Eestiski valitses võõrvõimu autoritaarne diktatuur ning lastel lasti laulda sellest, kuidas Lenin elab igavesti meie südames. Neis sõnades oli kahjuks vist rohkem tõtt, kui skeptilisel ja võõrandunud stagnatsiooniajal keegi uskus.
Aitäh, Lennart! Ja hüvasti.
Enam ei ole kuidagi võimalik väita, nagu oleks Eestil õnnetu ajalugu, kus üks mitte-vedamine jälitab teist - sest julma ja rahutu 20. sajandi lõpukümnendil oli just Eesti see, kellel oli täiesti uskumatult palju õnne. Rohkem kui vist kellel tahes meie saatusekaaslastest. Väga oluline osa sellest vedamisest kandis nime Lennart Meri.
Leegitsevad lipud
Need muudkui põlevad ja põlevad, punased valge ristiga Taani lipud, millesarnastest esimene olla kunagi ammu-ammu Tallinna kohal taevast alla kukkunud. Moslemid leiavad, et Taani on neid solvanud. Taanlased leiavad, et Taanis on sõnavabadus. Tsivilisatsioonide konflikt?
Pärsia tõrges suurvõim tõstab pead
Juba teist korda järjest juhtub, et valmimisjärgus Diplomaatia keeldub allumast toimetaja plaanidele ning fokuseerib end omatahtsi. Nii keskendus jaanuarikuine energiajulgeolekunumber ennekõike Venemaa gaasipoliitikale; käesolev Diplomaatia aga, mis pidi plaanide kohaselt rääkima Lähis-Idast mõnevõrra laiemalt, kujunes enam-vähem eksklusiivselt Iraani-teemaliseks.
Torud, gaas ja poliitika
Juba teist aastavahetust järjest kujunes nii, et ajal, mil muu maailm puhkas ja pühi pidas, uhasid üle Ukraina võimsad poliitikalained. Aasta tagasi tähistas õnnelik Ukraina Viktor Juštšenko võitu presidendivalimiste kolmandas, ent esimeses ausas, voorus. Kui aga kellad kuulutasid 2006. aasta algust, siis saabus see, mis paljude hinnangul oli karistus aasta eest tehtud tegude eest: Venemaa nõudis Ukraina käest gaasi eest senisest ligi viis korda kõrgemat hinda ning kui Kiiev ei nõustunud maksma, keeras gaasikraanid kinni.
Tuuline aasta
Milline oli välispoliitika-aasta 2005? Tuuline, tundub. Ning mitte ainult seetõttu, et üksteise järel käisid üle maailma tsunamid, orkaanid ja maavärinad. Nagu Dag Hartelius selles Diplomaatia numbris kirjutab, oli tegu aastaga, mil loodus määras ära tavapäratult suure osa globaalsest päevakorrast. Ent ka osa loodusest mõjutamata rahvusvahelisest elust kujunes murelikuks.
Rohkem õigeid küsimusi ja ausaid vastuseid
Kas mäletate lugu sellest, kuidas Parzival otsis Püha Graali? Oli nii, et eepose algusest ei kulunudki väga palju seiklusi, kui ta juba jõudis Montsalvage'i lossi ja rohirohelisel alusel lebavana toodi tema ette Graal - tükk puhast eluolemust. Ent Parzival nägi ka muud: lossielanike rõhutud olemist ning kuningas Anfortast, kes vaevles kestvas valus. Järgides aga vürst Gurnemanzi soovitust mitte olla liig uudishimulik, jättis ta pärimata, mis see on, mis valu ja vaeva põhjustab. See oli viga: järgmisel hommikul leidis ta end üksinda hüljatud lossist ning lahkudes tee peal kohatud inimesed needsid teda õige küsimuse küsimata jätmise pärast.