juuli 8, 2008

Julgeolek ja selle mitu palet

Kunagi ammu, kui külma sõja aegne maailm oli veel selgelt jagatud kaheks blokiks, kes vaid tuumasõjaga kaasneva kindla hävingu tõttu teineteisele kallale ei karanud, hakkas Eesti ja Soome vahel merd kündma mootorlaev Georg Ots. See laev oli ehitatud Nõukogude Liidu mõjusfääri kuulunud Poolas, Solidaarsuse koduks olnud Gdański laevatehases. Ning pea iga kord, kui laev käis hooldusremondis, leiti tema ventilatsioonitorudest klaasvatti. See oli pisike sabotaaž, Gdański tehase tööliste tervitus Nõukogude Liidule.

Kunagi ammu, kui külma sõja aegne maailm oli veel selgelt jagatud kaheks blokiks, kes vaid tuumasõjaga kaasneva kindla hävingu tõttu teineteisele kallale ei karanud, hakkas Eesti ja Soome vahel merd kündma mootorlaev Georg Ots. See laev oli ehitatud Nõukogude Liidu mõjusfääri kuulunud Poolas, Solidaarsuse koduks olnud Gdański laevatehases. Ning pea iga kord, kui laev käis hooldusremondis, leiti tema ventilatsioonitorudest klaasvatti. See oli pisike sabotaaž, Gdański tehase tööliste tervitus Nõukogude Liidule.

Julgeolek ja selle mitu palet

Kunagi ammu, kui külma sõja aegne maailm oli veel selgelt jagatud kaheks blokiks, kes vaid tuumasõjaga kaasneva kindla hävingu tõttu teineteisele kallale ei karanud, hakkas Eesti ja Soome vahel merd kündma mootorlaev Georg Ots. See laev oli ehitatud Nõukogude Liidu mõjusfääri kuulunud Poolas, Solidaarsuse koduks olnud Gdański laevatehases. Ning pea iga kord, kui laev käis hooldusremondis, leiti tema ventilatsioonitorudest klaasvatti. See oli pisike sabotaaž, Gdański tehase tööliste tervitus Nõukogude Liidule.
Kirjeldatud lugu sobib hästi illustreerima võimalikke arusaamu julgeolekust. Moskva tundis, et tal on julge olla, kui teda ümbritseb võimalikult paks puhverriikide vöönd – mis siis, et viimased polnud seda missiooni vabatahtlikult valinud.
Moskva ei hoolinud sellest, et tema mõjusfääripoliitika tulemusel kogutud vallutused tegid oma mitmete kaasnähtustega Nõukogude kodanike elu mitte üksnes ebamugavaks, vaid sageli ka ebaturvaliseks. Mis siis, kui Gdański töölised poleks piirdunud kõigest klaasvatiga ventilatsioonitorudes, vaid võtnud ette midagi suuremat, midagi, mis laeva lõpuks põhjagi võinuks viia”¦?
Impeeriumi arusaam julgeolekust ei aidanud niisiis kuidagi tõsta tema kodanike tegelikku julgeolekut. Puhvertsooniks allutatud maadel valitsenud ülekohtutunne, mis avalikus elus aastaid väljendust ei leidnud, hakkas pisikese sabotaaži kujul läbi jäätunud poliitika pragude pressima. Tõsiasi, et ka võimsad tuumariigid võivad osutuda end ahistatuks pidavate inimeste protestiterrori ees üsna jõuetuks, tuli oma täies ulatuses ilmsiks küll alles aastal 2001. Tornidesse sööstnud lennukid vallandasid julgeolekukäsituste drastilise muutumise, mis kestab tänini. Ning koos julgeolekumõistega peab muutuma ka NATO, organisatsioon, mille vihmavari eestlaste kümne aasta taguste arusaamade kohaselt pidi tagama meie pisikese riigi turvalisuse ja heaolu, ankurdades meid jäädavalt õigele poole kunagist raudset eesriiet.
Käesolev Diplomaatia pakub valiku artikleid pealtnäha erinevatel teemadel, ent julgeolekut puudutavad need kõik.

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar