Hiina ja Venemaa liit. Õppetunnid Jaapani ebaõnnestunud “eraldamise” strateegiast
RKK Eesti Välispolitiika Instituut, 2021
Püüe eraldada Venemaad Hiinast mitte ainult ei kukkunud läbi, vaid sundis Jaapani peaministrit Shinzo Abet (2012–2020) astuma Moskva-sõbralikke samme. See on õpikunäide Euroopa poliitikakujundajatele, kes pelgavad Venemaa ja Hiina lähenemist.
Seotud artiklid
„Armukesed tööle! Niimoodi juhitakse riiki.“
Valgevene majandusmudel enam kaua vastu ei pea.
Kas Hiina saab vanaks enne kui rikkaks?
Ühe lapse poliitika on osutunud ebaõnnestunuks ja tekitab tulevikus suuri probleeme.
Soome saatuse nelinurk
Soome iseseisvuse sajandal aastal on maailma kulgu ühtäkki palju raskem ennustada kui varem. Ebakindluse faktoreid on korraga kerkinud sedavõrd rohkesti, et võimalik tulevik laseb end aimata üksnes ähmaselt. Leidmaks vastust küsimusele, mis Soomet selles tihedas maailmapoliitika udus ees oodata võib, tegi kirjastus Otava 2016. aasta novembris, kohe pärast USA presidendivalimiste võitja selgumist, kolmele Soome diplomaadile ettepaneku kirjutada sel teemal raamat. Kõigest nelja kuuga valmiski teos „Trump, Merkel, Putin ja Suomi“, autoriteks veteransuursaadikud Jaakko Iloniemi ja René Nyberg ning noorema põlve diplomaat Petri Hakkarainen.
Kaitseanalüütik A. Wess Mitchell: Putin saaks Eestis nina veriseks
Väikeriik peab enda kaitsmiseks ära kasutama kõik seaduslikud võimalused.
Kõik stsenaariumid on halvad, kui küsimuse all on võimalik sõda
Mind valdas murelik nõutus, kui olin peaaegu jutti läbi lugenud kaks alles 2016. aastal valminud ja hiljuti eesti keeles ilmunud raamatut – alguses „Sõja Venemaaga“ Sir Richard Shirreffilt ja seejärel Leo Kunnase diptühhoni „Sõda 2023 – Taavet“ ja „Sõda 2023 –Koljat“.
President Trump ning USA ja Venemaa vaheliste suhete parandamine
Vaevalt viis kuud ametis olnud USA president George W. Bush kohtus 2001. aasta juunis Sloveenias üle aasta Venemaad presidendina valitsenud Vladimir Putiniga. Bush üllatas siis kogu maailma oma lihtsameelse avaldusega: „Vaatasin mehele silma. Mulle tundus, et ta on väga otsekohene ja usaldatav. Meil oli väga hea dialoog. Mul õnnestus tabada tema hingemaailma – mees on sügavalt pühendunud oma riigile ja selle peamistele huvidele.“
Kaliningrad – kas võimalus Venemaa ja euroliidu suhetes?
Kaliningrad valmistub tähistama filosoof Immanuel Kanti 300. aasta juubelit.
Eesti ja eestlased külma sõja strateegilises vastasseisus I
Kuidas paistis Baltikum lääne luureteenistustele külma sõja ajal, aitab mõista ka praegust olukorda.
Tartu rahuleping, uus piirileping ja suhted Venemaaga
Uus piirileping ei muuda vastupidiselt ootustele meie suhteid idanaabriga.
Hall ala idapiiril ei ole Eesti huvides
Eesti huvides on piirileppe sõlmimine Venemaaga.
Venemaa „hegemooniavastane” pealetung: uus strateegia praktikas
Moskva puuduseks on ideoloogia puudumine, kuid ta üritab Läänt kurnata.
Vladimir Putin kui ajaloo segakasutaja
Kremlile on ajaloo kasutamine lihtsalt taktika.
Moskva Carnegie keskuse juht: Putinile meeldib, et Trump pole järjekordne silmakirjalik Lääne liider
USA ametist lahkuv administratsioon mängis end Ukraina küsimuses nurka, arvab Dmitri Trenin.
Kremli totaalne infosõda ilma moraalsete piirideta
Moskva üritab eeskätt mõjutada Ukrainas tehtavat poliitikat.
Kurt Volker: Venemaa ei tunne NATOga koostöö vastu huvi
NATO laienemine pole kaugeltki läbi, usub USA endine alaline esindaja NATO juures.
Kremli-meelsed meediaagendid: Ukraina julgeoleku ja sõnavabaduse vahel
Kui me kõneleme Kremli levitatavast demokraatia- ja Euroopa-vastasest propagandast, mõtleme tavaliselt Vene riigile alluva ajakirjanduse, näiteks Sputniku, Zvezda või RT peale, mis üritavad tungida ELi ja naaberriikide meediamaastikule ning manipuleerida nende riikide elanike teadvusega. Kuid mõningad viimase aja sündmused Ukrainas tõendavad, et see on ainult jäämäe tipp. Ohtu võib kujutada ka kohalik ajakirjandus ning meil pole kaugeltki selgust, kuidas sellise ohuga võidelda.