Tankid läinud, propagandasõda käib
Augustis 2004, mil möödub kümme aastat Nõukogude okupatsioonist ehk Vene vägede lahkumisest Eestist, tahan ma meenutada ühte üksteist aastat tagasi Moskvas monteeritud teleuudist.
Julgeolek Eestis ja laiemas Lähis-Idas
Seoses NATO tippkohtumisega juunis Istanbulis pöörab Diplomaatia üheksas number erilist tähelepanu julgeolekule.
Eesti ongi Euroopa Liit
Tõepoolest hämmastav, aga Eesti Vabariigis on 2004. aasta 1. maist kasutusel kaks lippu. Trikoloor ja lipp, millel sinise taustal kaksteist kuldtähekest. Tõtt-öelda on sellel tõigal sügav tähendus. Me pole mitte vaesemaks jäänud, vaid rikkamaks saanud. Kaks on rohkem kui üks. 25 on peaaegu poole rohkem kui 15.
NATO on reaalsus
Lipukiri "Üks kõigi, kõik ühe eest!" kehtib Eesti jaoks alates esmaspäevast, 2004. aasta 29. märtsist ehk hetkest, mil Eesti liitumisleping NATOga deponeeriti Washingtonis. See on ilus kingitus kogu Eesti rahvale, meie julgeolekule, aga ka samal päeval oma 75. sünnipäeva tähistavale president Lennart Merile. Me võime ju arutleda selle üle, kas ja kuivõrd suurt rolli mängib üks või teine isik ajaloos, ent eestlased on NATOsse saamise puhul kahtlemata suuresti tänu võlgu Lennart Merile.
Euroopa, presidendid ja julgeolek
Eesti kaitsevägi kaotas 28. veebruaril Iraagis nooremseersandi Andres Nuiamäe. See on rohkem kui ühe elu kaotamine. Eesti sõjamehed osalevad rahutagamismissioonidel eesmärgiga suurendada julgeolekut. NATOsse astumise eelõhtul tasub meenutada, kui mitu aastat on Eesti poliitiline eliit rõhutanud oma Lääne partneritele, et "Eesti mitte ainult ei tarbi, vaid ka toodab julgeolekut". Mõistagi on kahetsusväärne, kui julgeoleku eest tuleb maksta elu hinnaga, ent sõjalistele operatsioonidele lähevad mehed täie teadmisega, et naastakse kas kilbiga või kilbil.
Terrorism ja maailm
Kuigi 11. september 2001 on ammu möödanik, ei saa sellest traagilisest kuupäevast üle ega ümber. Terrorirünnakud New Yorgi maailmakaubanduskeskuse kahele hoonele sunnivad ikka ja jälle mõtestama julgeolekuolukorda maailmas. Mitte ainult Ameerika Ühendriikides või araabia maadel, aga ka Euroopas, Põhjamaadel, Eestis. Sestap on ka meie kuukirja kesksed artiklid seotud terrorismiohu analüüsiga.
Euroopa kaitse ja Prantsusmaa
Kurb küll, aga paljude Euroopa Liidu liikmesriikide lootus jõuda veel enne jõulusid põhiseadusliku leppe vastuvõtmiseni jooksis liiva. Uue aasta algul on raske ütelda, kas valitsustevahelise konverentsi nurjumine oli tegelikult ka tragöödia või lihtsalt uut moodi asjaajamine laienenud Euroopas. Äsja alanud 2004. aasta jääb tähistama Euroopa ajaloos hetke, mil liit kasvab 10 liikmesriigi võrra. Päris selge, et otsuste vastuvõtmine ei lähe enam nii libedalt nagu varem. Kooskõla leidmine suurema koosseisuga orkestris, kus pole teada, missugused on tähtsamad pilligrupid ja kes dirigent, võtab aega.
Iraak ja kaitse
Just suhtumine Iraaki on toonud käibele uue ja vana Euroopa mõiste. Vana hea Euroopa tahab diplomaatilisi läbirääkimisi ja ÜRO mandaati, uus Euroopa on seevastu üles näidanud oma selgelt pooldavat suhtumist Ameerika Ühendriikide sõjalisse operatsiooni Iraagis. Kuid teiselt poolt pole uuel ehk Kesk- ja Ida-Euroopal suurt valikut. NATO on ja jääb nende riikide julgeoleku nurgakiviks. Washingtoni lepingu artikkel viis on kristallkõva argument. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis hoiab dirigendikeppi USA. Nii et tahes-tahtmata tuleb olla pigem Ameerika poolt kui vastu.
Euroopa ja Venemaa
November ei näi lahendavat Euroopa Liidu võimu jagamise küsimusi. Valitsustevaheline konverents pole erimeelsuste tõttu eriti kaugele jõudnud, sama võib ütelda Euroopa Liidu ja Venemaa suhete kohta. Huvid erinevad liiga palju, et rääkida hoogsast edasiliikumisest või teineteisele lähenemisest. Saati siis täielikust üksteise mõistmisest.
Habras julgeolek
21. sajandil toimuvast sõltub meie kõigi püsimine. Ameeriklaste, eurooplaste, eestlaste, venelaste, iraaklaste ja maailma kõikide rahvaste ellujäämine. Lähedal ja kaugel. Põhjas, lõunas, idas, läänes. Küsimus on inimese arukas käitumises planeedil Maa. Kui uskuda Juri Lotmani, siis on 19. ja 20. sajandi suurim erinevus see, et ülemöödunud sajandil arvas inimene maakera suure olevat, möödunud sajandil sai aga selgeks - Maa on väike.
Naine – kõva jõu teostaja
Eesti viimase kümnendi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundajate soolist aspekti analüüsides võib täheldada eelnenud kümnenditega võrreldes edasiminekut, eriti kaitseministeeriumis ja kaitseväes, kuid astuda tuleks veel mitu vajalikku sammu.
Põlata või imetleda koroonapoliitikat Rootsis?
Rootslasi võis tabada koroonakriisi tõttu suur identiteedikriis.
70-aastane Euroopa Nõukogu ristteel
Millised olid minu kogemused ENPA Eesti delegatsiooni juhina.
Rwanda – miks see meile tähtis on?
Musta Aafrika riik annab eeskuju soolise võrdõiguslikkuse poolest.
Burkast ja burkiinist
Burkiinide keelustamise asemel tuleks nende kandmist naeruvääristada.
Millist Euroopat me tahame?
Nii liitriigi kui ka riikide liidu teed minekul on omad head ja omad halvad küljed.
Nurjunud riigist tasapisi demokraatiaks – Moldova juhtum
Äsjased valimised osutavad, et demokraatia Moldovas areneb vaevaliselt, kuid areneb siiski.
Mida teha Moldova külmutatud konfliktiga?
Ukraina president Viktor Juštšenko võrdles mullu detsembris Ukraina Oranži revolutsiooni Berliini müüri langemisega 1989. aastal. Paljud pidasid seda ilmseks liialduseks. Kuid samas on paralleel 1989. aastaga ka mitmeti põhjendatav. Just 2004. aastal teostus NATO ja Euroopa Liidu laienemine, mis fikseeris jõuvahekorra muutumise Euroopas.
Surnuksvaikimise ohus riik
Marianne Mikko leiab, et Moldova probleemid võiksid olla meile Eestis sama olulised kui Gruusia mured. Mis sest, et üks on kuvandi loomisel pisut edukam kui teine.
Kristin Krohn Devold: reform teeb sõjaväe mobiilseks
Norra kaitseminister Kristin Krohn Devold on eeskujuks kogu NATO-le. Võtnud võimu pärast New Yorgi terrorirünnakut, asus tollal 40aastane Devold läbi viima kaitsejõudude reformi, mille eesmärk on ühendada kaitsejõud ja -ministeerium ühtsesse struktuuri aastaks 2005. Muuta kaitsejõud ohu korral kiirelt reageerivaks löögirusikaks. Vähendada armee koosseisu. Maha müüa kaitseobjektid, mis uues olukorras tarbetud. Püstitatud eesmärgi täitmisest võib aga raporteerida juba järgmisel, 2004. aastal.
Peter Mandelson: laienemisel on nii poliitiline kui ka majanduslik tähendus
Peter Mandelson on mees, kes viis tegelikult Briti leiboristid 1997. aastal võimule. Tema oli Tony Blairi valimiskampaania peaideoloog. Aasta varem kirjutas Mandelson raamatu "Blairi revolutsioon", mille kordustrükk ilmus aastal 2002.