detsember 29, 2008

Euroopa ja Venemaa

November ei näi lahendavat Euroopa Liidu võimu jagamise küsimusi. Valitsustevaheline konverents pole erimeelsuste tõttu eriti kaugele jõudnud, sama võib ütelda Euroopa Liidu ja Venemaa suhete kohta. Huvid erinevad liiga palju, et rääkida hoogsast edasiliikumisest või teineteisele lähenemisest. Saati siis täielikust üksteise mõistmisest.

November ei näi lahendavat Euroopa Liidu võimu jagamise küsimusi. Valitsustevaheline konverents pole erimeelsuste tõttu eriti kaugele jõudnud, sama võib ütelda Euroopa Liidu ja Venemaa suhete kohta. Huvid erinevad liiga palju, et rääkida hoogsast edasiliikumisest või teineteisele lähenemisest. Saati siis täielikust üksteise mõistmisest.

Euroopa ja Venemaa

November ei näi lahendavat Euroopa Liidu võimu jagamise küsimusi. Valitsustevaheline konverents pole erimeelsuste tõttu eriti kaugele jõudnud, sama võib ütelda Euroopa Liidu ja Venemaa suhete kohta. Huvid erinevad liiga palju, et rääkida hoogsast edasiliikumisest või teineteisele lähenemisest. Saati siis täielikust üksteise mõistmisest.
Diplomaatia tellis artikli Vabaduse Raadio analüütikult Vitali Portnikovilt, kelle meelest on Euroopa Liit paratamatult impeeriumiks kujunemas. Selles kontekstis huvitab autorit, mis saab Eesti-Vene suhetest. Portnikov leiab, et see sõltub Eestist. Sellest, kas Eesti Euroopa Liidu ehk “iseenese tahtmata impeeriumiks” kujuneva liidu liikmesriigina säilitab või kaotab oma näo.
Venemaa, kes nõuab Euroopa Liidult viisavabadust, on Eesti Välispoliitika Instituudi eksperdi Lauri Lepiku luubi all. Ta läheb oma analüüsis üpris kaugele: suhete edendamises “uute” naabritega võiks Eesti olla Euroopa Liidu eestkõneleja. Ehk teisisõnu, viisavabadus Venemaaga võiks olla Eesti leib. Paradoksidel põhinev kirjutis ei tohiks jätta ükskõikseks Eesti välispoliitika kujundajaid.
Diplomaatia on tänulik Internationale Politikile. Saksa välispoliitika ajakiri andis võimaluse tõlkida Marburgi ülikooli professori Wilfried von Bredow’ artikli Saksamaa välispoliitika uutest rajajoontest. Värske ja kompleksivaba lähenemine suurriigi välispoliitilistele ambitsioonidele on põnev lugemine, mis tasub tulevikku silmas pidades meelde jätta.
2003. aasta lõpus on aktuaalseks muutunud Soome ja NATO suhe. Üha kõvema häälega kostub Helsingist mõtteid Soome võimalikust astumisest allianssi. Soome poliitilise eliidi hulgas on levima hakanud arusaam, et NATOsse astumine ei pruugigi olla väga kauge tulevik. Diplomaatia palvel analüüsis Soome väljavaateid end NATOga siduda Soome Eesti suursaadik Jaakko Blomberg. Tõelise diplomaadina ei vasta Blomberg põhiküsimusele, millal võiks saada Soomest NATO liige.
Diplomaatia annab nelja Kesk-Euroopa riigi ülevaate. See on hommage Eesti diplomaatiale – tähistab ju neil päevil välisministeerium oma 85. aastapäeva. Et nii Eesti välis- kui ka peaminister on teinud ja teevad sel sügisel visiite Visegradi riikidesse, siis keskendab Diplomaatiagi oma tähelepanu just nendele postkommunistlikest riikidest saatusekaaslastele. Kõik neli astuvad üheskoos Eestiga Euroopa Liitu. Sealjuures on Poola, Ungari ja Tšehhi Vabariik kui NATO liikmed püüdnud kiirendada Eesti saamist alliansi ridadesse.
Poolat analüüsib Hendrik Lindepuu, Ungarit Andres Bereczki, Ago Vilo kommenteerib Tšehhi ja Slovaki Vabariigi arengut.
Endine peaminister Kallas ja endine välisminister Ilves jagavad ühe ja sama teose lugemisel saadud elamusi – Fareed Zakaria “Demokraatia tulevik” ootab alles eesti keelde tõlkimist.

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar