Venemaa välispoliitika varjatud mängud
Edward Lucase märtsis ilmunud raamat „Pettus“ (ingl k „Deception“) lahkab Venemaa välispoliitika varjatud külge – varjude mängu, kus liiguvad spioonid ja räpane raha ning inimelude hävitamine käib suurriikide, eriti aga Venemaa võimumängude juurde.
Inimsaatustesse kirjutatud (aja)lugu
Ajalooliste kogemuste mõtestamine on paratamatult osa julgeolekupoliitilisest mõtlemisest.
Iisraeli ja Iraani vahel
Trita Parsi on Ameerika Rahvusliku Iraani Nõukogu president ja Woodrow Wilsoni Rahvusvahelise Keskuse endine teadlane, kes avaldas oma analüüsi president Obama Iraani-suunalisest poliitikast 2012. aastal keset pingeid Iraani tuumaprogrammi ja araabia maailma tuleviku üle.
Tasuta lõunaid pole olemas
Kui mõne riigi president avaldab ajakirjanduses põhimõttelise essee, äratab see tavaliselt tähelepanu, eriti kui seda tehakse lisaks kodumaisele areenile ka soliidses rahvusvahelises ajakirjas.
Nähtamatu tsensuur
Ka vabades ühiskondades on sõnavabadusel mitmesuguseid piiranguid.
Värsked pilgud lahe tagant
Soomes avaldatud uued raamatud lähiajaloost Soome ja Eesti pilgu läbi vaadatuna lisavad mõistmist naabrite vahel.
Islami ja demokraatia vahel
Ibn Warraqi varjunime kasutav Pakistanist pärit õpetlane avaldas 1995. aastal raamatu pealkirjaga “Why I Am Not a Muslim”, mis on saanud paljudes kordustrükkides käsiraamatuks neile, kes vajavad argumente islamiseerimissurve vastu.
Millest on tehtud toimiv riik?
Francis Fukuyama peab liberaalset õigusriiki endiselt parimaks riigikorraks, aga liikumist selle poole mitte ainuvõimalikuks ega paratamatuks arenguks.
India, Hiina või Islami ookean?
Robert Kaplan vaatleb oma raamatus "Monsoon" ("Mussoon") arengut India ookeani ümber.
Presidendi mitmekõlaline hääl
President Ilvese soomekeelsest raamatust paljastub filosoof ja riigimees, kes sunnib lugeja mõtlema.
Vendadele appi
Sellist pealkirja – “Vendadele appi” – kannab käesoleva aasta kevadel Rootsi Kuningliku Sõjateadusakadeemia poolt välja antud artiklite kogumik, kus kogenud Rootsi sõjanduseksperdid ja ajaloolased arutlevad selle üle, kuivõrd usutav või mitteusutav on solidaarsusdeklaratsioon, mille Rootsi parlament ehk Riksdag 2009. a kaitsepoliitilise juhisena heaks kiitis.
Suveräänsuse jälgedes
Nüüdisaegne eestlane pole suveräänsust eraldiseisva mõistena kunagi väga kõrgelt hinnanud. 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioon oli pelgalt vahend teel iseseisvumisele. Peale 20.08.1991 asuti Eesti suveräänsust allutama integratsioonituhinale. Eesti liitus, lõimus, reformis, täitis kriteeriumeid. Me jagasime, panime kokku ja ühendasime oma suveräänsuse Euroopaga.
Võrdsuse abil Ameerikat päästmas
Vabadus, võrdsus... Jah, vabadus küll, aga võrdsusest räägitakse viimasel paaril kümnendil poliitikakirjanduses märksa harvemini.
Internet ja vabaduse illusioon
Kirjutada raamatut päevapoliitika aktuaalsetest küsimustest on alati riskantne, sest viimasele lausele punktipanemise ning teose poeletile jõudmise vahel võib käsitletud valdkonnas toimuda pöördelisi sündmusi.
Ellujäämiskursus omadel või võõrastel tingimustel?
Kui Soome ekspresident Mauno Koivisto esitles 2002. aastal Tallinnas oma raamatu „Vene idee“ eestindust, kõlas küsimus, mis võiks olla Soome ja Eesti idee. „Ellu jääda,“ vastas ekspresident. „Suomi Venäjän taskussa“ tegeleb põhimõtteliselt sama ideega, kuid on selge, et teistel tingimustel kui Koivisto.
Vereurmas maa
Kohustusliku kirjanduse loetelu koostamine Euroopa idaosa viimase sadakonna aasta ajaloo teemal on õige pingeline ja raske tegevus. Mina paneks esikümnesse Czesław Miłoszi „Vangistatud mõistuse” koos Kundera romaanide, Ahmatova luule, Mandelštami mälestuste, Solženitsõni „Ivan Denissovitši” ja Djilase „Uue klassiga”. Venclova ja Brodski peavad ka sinna mahtuma. Niisiis on kellegi, kes pole sellest piirkonnast pärit, äramahutamine päris keeruline.
Maailma demokraatiatel on palju ühist
Näiliselt on demokraatiaga kõik hästi. 1970ndatel alganud demokraatia kolmas laine on toonud valimisi ning vabadusi Lõuna-, Kesk- ja Ida-Euroopale, Ladina-Ameerikale, Aafrikale, Kagu- ja Kirde-Aasiale.
Maha vaikitud allianss
Telgitaguse diplomaatia olemasolu kahe riigi vahelistes suhetes ei ole midagi uut. Hea näide on Sasha Polakow-Suransky raamatus käsitletud Iisrael ja Lõuna-Aafrika Vabariik – kaks riiki, mis ei kuulunud külma sõja ajal kumbagi domineerivasse blokki ning kogesid rahvusvahelist survet oma poliitika muutmiseks.