Liberaalse korra valemälestus
Liberaalse korra valemälestus ja igatsus reeglitepõhise maailmakorra järele on Patrick Porteri samanimelise raamatu (“False Promise of Liberal Order”) kriitika fookus. …
Väikeriigid maailmakaardil – enamus, mis on vähemuses
2020. aasta koroonakevade keskpaigas ilmus kirjastuselt Edward Elgar Publishing Anders Wiveli ja Godfrey Baldacchino toimetatud „Handbook on the Politics of …
Loits hukkuvast Euroopast
Eelmisel aastal ilmus eesti keeles raamat „Tulipunktid. Euroopa küpsev kriis“ George Friedmanilt* (originaal 2015).
Maiuspala ajaloogurmaanile
Läinud aasta jäi ajalookirjanduse tõlgete, vähemalt 20. sajandi ajaloo tõlgete osas tagasihoidlikuks. Siiski, üks tähtteoseid jõudis müügile novembrikuu lõpupäevil ja selleks on huvipakkuv mahukas allikapublikatsioon. Nimelt avaldasid diplomaatia ajaloo kaks uurijat, David Reynolds ja Vladimir Petšatnov, kahasse kirjutatud põhjalike kommentaaridega kogumiku Stalini sõjaaegsest kirjavahetusest Churchilli ja Rooseveltiga.
Tagasivaade ühele sõjaväelase karjäärile
Kindral Jim Mattis kirjutab liitlassuhete tähtsusest.
Asjakohane sissevaade viimase 30 aasta poliitikasse
Olen osa generatsioonist, kelle jaoks 1990. aastad meenuvad pigem üksikute mälupiltidena lapsepõlvest. Pikad suved maal, ema õmmeldud öösärgid, vana Tallinna Kaubamaja alumine korrus jõulude ajal ning Pärnu maantee raamatupood, kus sai raamatuid vaadata vaid siis, kui müüja palutud raamatu riiulilt ulatas.
Kremli kasulike idiootide käsiraamat
2017. aastal ilmus prestiižikalt Routledge’i kirjastuselt Ukraina päritolu ja praegu Viinis resideeruva Anton Šehhovtsovi (Shekhovtsov) raamat „Russia and the Western Far Right. Tango Noir”.
Üksiku hundi lugu
Mis ühendab inimesi nagu Uwe Mundlos, Uwe Böhnhardt, Beate Zschäpe, David Sonboly, William Atchison, Pekka-Eric Auvinen ja Anders Breivik? Enamikku neist nimedest oleme me vaevalt kuulnud ja kui olemegi, siis kohe ka unustanud.
Euroopa Liidu uus nägu
Hollandi politoloogi ja Euroopa Liidu Ülemkogu eelmise eesistuja Herman van Rompuy kõnekirjutaja Luuk van Middelaari uuest raamatust kirjutades ei saa mööda tõigast, et algse, hollandikeelse raamatu pealkiri oli lihtne „De nieuwe politiek van Europa“ (e k: „Euroopa uus poliitika“), kuid inglise keeles muutus pealkiri „seksikamaks“, lisades dramaatilisust.
Hea raamat Venemaast huvitunuile
Ajakirjanikke on muidugi igasuguseid, kuid väliskorrespondentide suhtes on mul austus.
Kaks raamatut rahulolematusest
Mitmes arvestatava hispaaniakeelse elanikkonnaga USA linnas võib kohata poeaknaid, kuhu on paigutatud mustades, valgetes või punastes rüüdes elusuurused naisluukered, kel on tavaliselt vikat käes.
Kas Eesti vajab rahvusvaheliste suhete õpikut?
Rahvusvahelised suhted on valdkond, mille olulisust iseseisva teadusharuna on Eesti avalikus poliitilises diskursuses sageli kiputud alahindama.
Sõja grammatika
Martin van Creveldi (s 1946) uusima raamatu esimene lause on „Sõda on kõige tähtsam asi maailmas”.
Tankid, relvad, droonid vs. diplomaatia? Mis asi on välispoliitika 21. sajandil?
Mida kujutab endast välispoliitika 21. sajandil?
Kas Läänemere-äärne rahu on saavutatav regionaalsete pingutustega?
Globaalsest vaatepunktist lähtudes peaks Läänemere regioon olema üks rahulik paik: siin leidub vähe loodusvarasid, meri on suurteks laevastikeks ja lahinguteks liiga väike ja piirkonnas on suuresti rahuarmastavad väikeriigid.
Kaasaegse eurasianismi alustekst
Hiljuti ilmus eesti keeles Ilmamaa kirjastuse väljaandena vene ajaloolase, etnograafi ja geograafi Lev Gumiljovi tähtteos „Etnogenees ja Maa biosfäär“ koos järelsõnaga Peeter Ernitsalt.