Jäta menüü vahele

Diplomaatia

Tuuline aasta

Nr 27 • Detsember 2005

Tuuline aasta

Milline oli välispoliitika-aasta 2005? Tuuline, tundub. Ning mitte ainult seetõttu, et üksteise järel käisid üle maailma tsunamid, orkaanid ja maavärinad. Nagu Dag Hartelius selles Diplomaatia numbris kirjutab, oli tegu aastaga, mil loodus määras ära tavapäratult suure osa globaalsest päevakorrast. Ent ka osa loodusest mõjutamata rahvusvahelisest elust kujunes murelikuks.

Nr 27 • Detsember 2005

2005 - aasta, mil loodus suunas globaalset päevakorda

Looduskatastroofid, energiahindade tõus ning terrorism on loonud keskkonna, mis ohustab Euroopa avatust. Viimane on siiski ainus tulevikku viiv tee, millest ei saa loobuda.

Nr 27 • Detsember 2005

Idarindel muutusteta?

Eesti-Vene suhetes võib leida kaks selle aastaga kristalliseerunud tendentsi. Kumbki pole meile soodne, mõlemad tõotavad aga kujuneda pikaajaliseks.

Nr 27 • Detsember 2005

Vietnami vaimude taassünd

Vietnami sõja kogemuse vari mõjutab üha enam seda, kuidas ameeriklased hindavad praegust Iraagi sõja. Mismoodi mõjub see kõik aga suurriigi julgeolekukäitumisele tulevikus?

Nr 27 • Detsember 2005

Semantika ja välispoliitika

Usalduse puudumise tõttu näevad Euroopa ja USA vastastikku varjatud motiive ja peidetud "päevakordi" - seetõttu ei mõisteta ka teineteise retoorikat.

Nr 27 • Detsember 2005

Vene-Valgevene liit ja Euroopa Liidu ühtne välispoliitika

Kremlis valitseb kindlasti rõõmus elevus. Ainsas kohas, kus Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja välispoliitika (CFSP) võinuks tõesti midagi tähendada - suhetes ELi idapoolsete naabritega -, on see osutunud täiesti tulutuks. Õigupoolest mitte lihtsalt tulutuks, vaid lausa läbikukkunuks.

Nr 27 • Detsember 2005

Kui räägitakse Euroopa constitution-ist, millest siis räägitakse?

Riigiõiguslased kasutavad sõna "constitution" eri tähenduses - sõltuvalt sellest, milline tähendus nende maade riigiõiguses on vastavale sõnale antud. Jüri Adams juhatab teed konstitutsiooniõiguslaste sõnavarasse.

Nr 27 • Detsember 2005

Okupatsioonist ja anneksioonist, õigusjärglusest ja järjepidevusest

Heade eesti juristide raamatuid on mõnus lugeda isegi inglise keeles. Lauri Mälksoo ja tema raamatu kohta kehtib see täiel määral. Tänu Justiitsministeeriumile, Kistler-Ritso Sihtasutusele ja Tartu Ülikooli Kirjastusele on raamat kättesaadav nüüd ka eesti ja vene keeles. Mis on hea, sest võõrkeelsuse kõrval takistas tema lähemat uurimist seni ka soliidse teaduskirjastuse üllitisele kohane hind (133 eurot).

Nr 27 • Detsember 2005