Artikli pealkiri on: „Teiega, härra president, viivad kõik teed Putinini“

Trump on varasemalt kiidelnud, kuidas tema valitsemisajal poleks Venemaa üldse Ukrainat rünnanudki – jättes alati mainimata, et Venemaa pidas sõda Ukraina vastu juba tema esimese valitsemisaja (2017–2021) jooksul. Oma loogikas on Trump alati rõhutanud enda head läbisaamist Putiniga, mis peaks justkui olema eelduseks Venemaa agressiivse poliitika ohjeldamiseks. Kahjuks on see olnud pigem Putinile meeldimise loogika ja sellisena täiesti viljatu.

2017. aasta Helsinki tippkohtumisel näitas Trump, kui suur mõju on Putinil tema üle. USA luureagentuurid jõudsid 2016. aastal ühiselt järeldusele, et Venemaa seisis katse taga kallutada USA valimiste tulemusi Hillary Clintoni kahjuks, kasutades selleks riiklikult heaks kiidetud küberrünnakute kampaaniat ja sotsiaalmeediasse paisatud valeuudiseid. Pärast Putiniga kohtumist ütles Trump: „President Putin väidab, et see pole Venemaa. Ma ei näe mingit põhjust, miks see peaks nii olema.“ Täiesti erakordne olukord, kus USA president tõstab vaenuliku riigi presidendi arvamuse kõrgemale oma luurekogukonna hinnangust.

Oma loogikas on Trump alati rõhutanud enda head läbisaamist Putiniga, mis peaks justkui olema eelduseks Venemaa agressiivse poliitika ohjeldamiseks.

Käimasolevat Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on Trump üritanud lõpetada eelkõige lähtudes Putini vaatenurgast. Selles protsessis oleme näinud palju Trumpi antud valelubadusi, aga ka jõhkrat Ukraina survestamist Vene tingimustega leppimiseks. Alates oma teisest ametiajast 2025. aastal on president Trump pea kogu abi Ukrainale lõpetanud. Loodud on NATO PURL (Prioritised Ukraine Requirements List), mille kaudu lääne liitlased ostavad Ukrainale USA relvastust ja laskemoona.

President Zelenskõi on olnud pidevalt Trumpi sihtmärgiks kui keegi, kes ei taha rahu ja keeldub „mõistlikest“ ettepanekutest. Siiani võis selle trendi kaheks kõige märkimisväärsemaks sündmuseks lugeda president Zelenskõile korraldatud kambakat 2025. aastal Valges Majas ja Putini suurejoonelist vastuvõttu Anchorage’is Alaskal sama aasta suvel. Kuid eelmisel nädalavahetusel alustas Trump uut mõjutuspealetungi Ukrainale. Ja nagu ikka, saavad Trumpi sellised initsiatiivid alguse pärast suurepäraseid ja konstruktiivseid kõnesid Putiniga.

Ebaseaduslik diislilepe

Trump teatas 9. oktoobril, et Putin on valmis kohe saatma 300 tuhat tonni diislit USA ja globaalsele turule, järgmine kuu veel 500 tuhat tonni ning veel hiljem 1 miljon tonni. Jätame kõrvale selle, et need kogused on imeväikesed võrreldes USA siseriikliku tarbimisega ja ka selle, et Venemaal on endal suur diislipuudus. Selle kokkuleppe märgiline sõnum on, et Trump on valmis sanktsioonid Venemaale lõpetama ja seeläbi ka Venemaa sõjamasinat rahastama. Lisame siia juurde Trumpi ähvardused lõpetada luureinfo jagamine Ukrainaga ja peatada PURLi programm. Veelgi murettekitavam on, et USA diplomaatiline korpus on survestamas ka Euroopa pealinnasid mõjutamaks Ukrainat Vene naftatööstuse pommitamist lõpetama.

Ükski neist sammudest pole tagajärgedeta. Diislilepe Venemaaga on kehtestatud sanktsioonide tõttu seadusevastane ja seda on ka osad Kongressi liikmed väljendanud. NATO PURL ülesütlemine on otsene kahju USA relvatööstusele, kes on saanud tänaseks selle kaudu üle 6 miljardi dollari väärtuses tellimusi. Muuseas, see on suurusjärk rohkem kui Vene diislileppe väärtus. USA luureinfo jagamise lõpetamine on kindlasti Ukrainale oluliselt kahjulik, sest selle pealt toimib ka eelhoiatus, mille puudumisel näeksime veel suuremat tsiviilelanike tapmist ja -taristu hävitamist. Aga see info pole niivõrd seotud Venemaa naftataristu hävitamisega, mistõttu Ukraina saaks pommitamisega jätkata. Ka PURL lõpetamine on otseselt seotud Ukraina ühiskonna hävitamisega, sest praegusel kujul on üle 95% sellest olnud Patriot õhutõrjerakettide ostmine. Seega näeme, et Trump mitte ainult ei toeta Venemaad, vaid aitab ka kõige küünilisemal moel Ukrainat hävitada.

Kahe aasta õppetunnid

Esiteks, Trump leiab alati kellegi, keda süüdistada oma poliitika ebaedus. Olles suutmatu Iraani sõda lõpetada ja sellest tulenevaid kõrgeid diislihindasid maailmaturul alandada, on Trump leidnud süüdlase Ukraina näol, kes väga efektiivselt hävitab Venemaa naftatootmisvõimekust. Siinkohal peab märkima, et naftahinna tõus maailmaturul on eelkõige seotud Hormuzi väina läbilaskeprobleemiga, mitte niivõrd Venemaa nafta pääsuga turule.

Teiseks, Trumpi meelitamine annab ainult lühiajalise efekti ja pöördub iga kord, kui Trump saab rahulikult Putiniga suhelda ning lasta ennast Venemaa argumentidega veenda. President Zelenskõi üritas üle aasta pärast Valge Maja kohtumist Trumpiga suhteid parandada ja rõhutas igakord Trumpi tähtsust ja rolli rahu saavutamisel. Ukraina lootus on olnud kogu aeg, et isegi kui USA abi vähendati oluliselt, siis vähemalt ei tööta USA Ukraina vastu. Eelmise nädala sündmused näitavad midagi muud.

Trumpi meelitamine annab ainult lühiajalise efekti ja pöördub iga kord, kui Trump saab rahulikult Putiniga suhelda ning lasta ennast Venemaa argumentidega veenda.

Kolmandaks, Ukraina on lõpuks tabanud Venemaa majanduse närvi. Asjaolu, et Trump asus selliseid meeleheitlikke ja ebaseaduslikke samme Putini toetuseks tegema, näitab, kui valus Venemaal praegu on. Siia alla saab panna ka võimalikud Trumpi plaanid Venemaaga uuesti äri alustada, mille keskmes on just naftatööstus. Seega ei ole ka mõtet luua (kui keegi seda üldse tegi) liigseid illusioone sellest, mis asju Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner tegelikult Moskvas ajamas käivad. Õiglase rahu saavutamine Ukrainas pole kindlasti see eesmärk.

Ja lõpetuseks, Venemaa ei suutnud sel aastal midagi märkimisväärset rindel korda saata, pigem on Ukraina näidanud praegu käimasoleva operatsiooniga Vivaldi, et suudab Venemaad rindel lüüa ja territooriume tagasi võtta. Kuid Ukraina elanike olukord vastu tänavust talve oli (õhu)kaitse vajakajäämise tõttu juba niigi kriitiline ja nüüd ähvardab Trump selle lausa meeleheitlikuks muuta. Seega on järjest tõenäolisem, et sõda ei lõppe ka järgmisel aastal, kuna Putin loodab (USA „abiga“) Ukrainat talvega nii palju kurnata, et kevadel alustada uut massiivset pealetungi rindel. Kevadest saab suvi ja suvest sügis. Kui Ukraina piisavalt toetust ei saa, siis kahjuks ka jälle talv.

Pealkirja tsitaat Nancy Pelosilt.