aprill 17, 2020

Traian Băsescu: on selge, et Venemaa on ohuks kõikidele Musta mere riikidele

Erakogu
Traian Băsescu arvates näeb igaüks, mis juhtuks alliansi idapiiril, kui poleks NATOt ja Euroopa Liitu.
Traian Băsescu arvates näeb igaüks, mis juhtuks alliansi idapiiril, kui poleks NATOt ja Euroopa Liitu.

Rumeenia saab hästi läbi Türgiga ja üritab võidelda Vene propagandaga Moldovas.

Traian Băsescu on üks Euroopa Parlamendi saadikutest, esindades Rumeeniat. Ta on olnud  Bukaresti linnapea ja kaks ametiaega Rumeenia president (2004–2014). Poliitiliselt alustas Băsescu sotsiaaldemokraadina ja on tänaseks liikunud paremtsentristlikele positsioonidele. Băsescu on Rumeenia-Moldaavia taasühinemise pooldaja ja väga kriitiline kaasaegse Venemaa poliitika suhtes.

 

Milline on Teie meelest julgeolekusituatsioon Mustal merel?

Pärast 2008. aasta Gruusia sündmusi ja 2014. aasta Ukraina sündmusi, mis kulmineerusid Krimmi annekteerimisega ja sõjaga Ida-Ukrainas, saime me aru, et venelased on tõeline oht, mitte teoreetiline julgeolekuoht, vaid tegelik julgeolekuoht. Sellepärast võtsime kasutusele ka vastavad meetmed, näiteks ostsime militaartehnikat. Muidugi ei usu keegi, et me suudame ennast ise kaitsta. Rumeenia võtab tõsiselt oma kohustust NATO ees tõsta oma kaitsevõimet. Venemaal on Mustal merel väga võimekas sõjalaevastik, peale selle on Krimm, mis on nagu suur ristleja Musta mere põhjaosas. On selge, et Venemaa on ohuks kõikidele Musta mere riikidele.

 

Ka Türgi on väga vastuoluline Musta mere regiooni riik. Kuidas te näete Türgi positsiooni praegu?

Türgi on siiski NATO riik, mille armee on alliansi suuruselt teine armee peale USAd. Türgi on regionaalne võim ja ma ei usu, et ta oleks Rumeenia suhtes vaenulikult meelestatud. Me vaatame Türgile kui sõbralikule Musta mere lõvile.

 

Kas te saate ütelda paar sõna Türgi-Rumeenia suhete kohta?

(Naerab.) Rumeenia on riik, mis eksisteeris kolme impeeriumi vahel – idas oli Vene impeerium, läänes Austria-Ungari ja lõunas Osmani impeerium. Me võitlesime Türgiga 500 aastat autonoomia nimel. Ja isegi kui türklased on ajaloo jooksul mitu korda Rumeenia vallutanud, on nad suhtunud meie õigeusku austusega. Türklased pole kunagi ühtegi õigeusu kirikut hävitanud. Ajalooliselt Türgi domineeris Balkanil, aga 143 aastat tagasi saavutas Rumeenia iseseisvuse, võites Türgi armeed. Kõigest hoolimata rumeenlased ei suhtu vaenulikult mitte türklastesse, vaid venelastesse.

 

Eksisteerib arvamus, et Moldova muutub vaikselt venemeelseks riigiks. Kuidas Teie selle peale vaatate?

Kogu peaaegu 80 nõukogude aasta jooksul venestati Moldova elanikkonda. Ladina tähestik asendati kirillitsaga, ametlik keel muudeti ära, suur hulk moldovlasi saadeti Kasahstani ja Siberisse ning nad asendati venelastega. See oli ametlik Nõukogude Liidu venestamispoliitika. Sellest johtuvalt on moldovlastel raskusi uskuda Rumeeniaga taasühinemisesse, kuna suur osa elanikkonnast näeb Venemaas Moldova loomulikku partnerit. Balti riikides minu arust sellist probleemi pole, kuna te säilitasite Nõukogude Liidu all oma kultuuri. Teid ei mõjutanud nõukogude periood niimoodi, nagu see mõjutas rumeenlasi Moldovas.

 

Te tunnete nii Rumeeniat kui ka Moldovat. Kui toimub nende riikide taasühinemine, siis millised oleksid suurimad probleemid?

Praeguse aja suurim probleem on see, et vaid 30 protsenti Moldova elanikkonnast on taasühinemisest huvitatud. Taasühinemine saab olema pikk protsess ja et see üldse algaks, peaks vähemalt 50 protsenti elanikkonnast seda toetama.

 

Kui suur on toetus taasühinemisele Rumeenias?

Ausalt rääkides võib väita, et rumeenlased pole sellest eriti huvitatud. Umbes 30–40 protsendi jaoks elanikkonnast on see oluline teema, ehkki ametlike küsitluste järgi on toetus kuni 80 protsenti. Põhjus on selles, et taasühinemine on praegu ebareaalne. Rumeenlased hakkavad ka aru saama, et taasühinemise hind tõuseb iga aastaga, kuna vahe Rumeenia ja Moldova SKT vahel kasvab iga-aastaselt. Praegu on vahe seitse korda. Põhjuseks on Rumeenia liikmesus ELis ja NATOs, mis on toonud maale välismaa investeeringuid. Ideaalne oleks olnud taasühineda järgmisel päeval pärast Moldova iseseisvumist, siis olid majandusnäitajad peaaegu võrdsed.

 

Sest mõlemad riigid olid võrdselt vaesed?

Täpselt! Nüüd on vahe liiga suur. Kõigest hoolimata ma usun, et taasühinemine leiab ühel päeval aset ja üritame taasühinemise ideed igatpidi toetada. 2005. aastal, kui ma olin esimest korda president, toetas vaid neli protsenti moldovlastest taasühinemist. Toetus tõusis aga minu mandaadi lõpuks (2014. aastal) 29–30 protsendini. Me muutsime kardinaalselt Rumeenia kodakondsusseadust ja moldovlased said kergemini taotleda Rumeenia kodakondsust. Näiteks inimesed, kelle esivanemad olid kaotanud Rumeenia kodakondsuse vastu oma tahtmist, said selle uuesti lihtsustatud korras. Me suurendasime Moldova tudengitele antavate stipendiumite arvu Rumeenias õppimiseks, alates 2004. aastast õpib Rumeenias igal aastal 5000 Moldova tudengit. Pärast lõpetamist on neil võimalus saada Rumeenia kodakondsus. Me kasutame iga võimalust, et Moldovat rumeniseerida, aga me peame kogu aeg võitlema Vene propagandaga ja meenutama moldovlastele, et nad on tegelikult rumeenlased.

 

Kuidas Te näete NATO tulevikku?

Ma toetan NATOt ilma igasuguste tingimusteta. Tänapäeval näeb igaüks, mis juhtuks idapiiridel, kui poleks NATOt ja ELi. Ilma nendeta ootaksime iga päev Putini tankide külaskäiku. Sellepärast katsun ma toetada NATO võimekuse ja usutavuse säilimist. Kui keegi tahab luua Euroopa armeed, siis tuleb see raha kusagilt mujalt leida, sest igasugune ressursside vähendamine vähendab ka NATO võimekust.

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar