Ohtlik enesepete: Läänemere piirkonna julgeolek
Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskus, 2022
Mitmes järgus ilmunud põhjalik raport Läänemere piirkonna julgeoleku kitsaskohtadest ja katsumustest on jõudnud lõpuni. Konkreetselt puust ette ja punasest, mida, miks ja kuidas teha.
Seotud artiklid
Kuidas tulla toime hea uue digitaalse ilmaga
Bertelsmanni fondi Mohni auhinnatseremoonia tänukõne.
Kanada – uus panustaja Läänemere regiooni julgeolekusse
Vahtralehemaa peab end Moskva inforünnakuteks valmis panema.
Valgevene – tõrjutud, kuid vajalik partner
Eesti ja teiste Euroopa riikide tihedamad suhted Valgevenega aitaksid riiki eemale juhtida Moskva orbiidist.
Kremli hübriidsõja praktika Afganistani näitel ehk miks Venemaa relvastab Talibani
Moskva eesmärgiks on provotseerida Läänt sõdima mitmel rindel.
Kuidas kaitsta Soomet, kui realism on ainuke valik?
Soome saab aru, et rahudividendide aeg on möödas.
Miks panustada välispoliitikas küberjulgeolekusse?
Eesti vajab kübervaldkonnas uut kõrgetasemelist eestkõnelejat.
Missugused on NATO koormajagamine ja kaitsekulud
Mõttevahetus alliansi riikide kaitsekulude suurendamise üle pole uus nähtus.
Eestile lähedane Arktika on muutumas
Arktika Nõukogu vaatlejaliikme staatus võiks olla Eesti eesmärk.
Tänane Kaliningradi oblast: bastion 2.0, mitte aga koostöösild
Venemaal on Läänemere piirkonnas NATO suhtes sõjaline ülekaal.
Külma sõja vahendid eesti õhuruumis ja selle ümber
Nõukogude Liit arvestas tuumalöökidega Lääne-Euroopa pihta.
Kaitseanalüütik A. Wess Mitchell: Putin saaks Eestis nina veriseks
Väikeriik peab enda kaitsmiseks ära kasutama kõik seaduslikud võimalused.
Eesti ja eestlased külma sõja strateegilises vastasseisus, II
Eelmises osas vaatlesime põgusalt Eesti ja Balti riikide rolli luureorganisatsioonide vastasseisus külma sõja algusaastatel. Tõdesime, et Balti riigid olid lääneriikidele oluliseks piirkonnaks, sest siin oli kontakt Nõukogude Liiduga vahetum kui enamikus teistes regioonides. Raudne eesriie oli poorne, Läänemeri kujutas mitte ainult barjääri, vaid ka ühendusteed, mida kasutasid osavalt eestlastest ja lätlastest paadipõgenikud, aga ka Lääne luureorganisatsioonidega koostööd tegevad pagulased. 1950. aastatel ülemeresõidud vaibusid ja arvatavasti lõppesid ning inimluuret asendasid raadioluure, õhuvaatlused ja 1960. aastatel juba ka satelliitluure.
Missuguse näoga on Euroopa Liidu kaitsealane koostöö
Euroopa Liidu kaitsekoostöö liigub Eestile positiivses suunas.
Riigi informatsioonilise enesemääramise õigus ja rahvusvaheline inimõigus haridusele
Riigil ei ole õigust saladustele ja valedele.
Eesti ja eestlased külma sõja strateegilises vastasseisus I
Kuidas paistis Baltikum lääne luureteenistustele külma sõja ajal, aitab mõista ka praegust olukorda.