Globaalsest majandusest globaliseerumise vaatevinklist
Väikese rahva ja kultuurina on meile äärmiselt tähtis, et me midagi kardinaalset globaliseerumise vallas maha ei magaks või, mis veel hullem, maha ei salgaks.
Veel ühe väikese riigi välispoliitikast
Eelmises Diplomaatias väitis Siim Kallas, et väikeriigil tuleb oma välispoliitikas panustada rahvusvahelistele organisatsioonidele, seda vajadusel kahepoolsete saatkondade arvel. Matti Maasikas pole nõus.
Selge pilt udupildi vastu
Erakondade jaotumisest välispoliitiliste valimisprogrammide järgi.
Balti koostöö: minevik, olevik, tulevik
15aastane Balti Assamblee mõjub kui igipõline rahvusvaheline jututuba, mis vajaks reformi. Aga millist? ja kuidas selleni jõuda?
Kas tekkimas on Stockholmi – Tallinna telg?
Rootsi valitsusvahetus on toonud võimule Eestist eriti huvitatud juhid, kes tunnevad meie riigi vastu suurt poolehoidu. Mis võib sellest kujuneda?
Usk ja kaup
Olles sattunud sajanditepikkuse usuvõitluse nihkumatule rindejoonele, on Läänemere idakallas õppinud seda kuidagi ka oma kasuks ära kasutama.
Väikeriik rinnutsi koostöö- ja konfliktidiplomaatiaga
Võib väita, et diplomaatia on välispoliitika tehnoloogia. Välispoliitika väljund on sõnum ja sisu, diplomaatia leiab nende kommunikatsiooniks kõige sobilikumad vahendid, arvestades saatjate ja adressaatide (enamasti riigid) ja olukordade eripära.
Mis meil teiste mainest?
Mis läheb meile korda Ühendriikide maine langus? Läheb paraku vägagi, väidab Mart Laar.
Lõim ja lõiv anno 2007
Euroopa Liidus kujunenud olukorda, meeleolusid ja vastasseise hinnates peaksime liidu tuleviku osas muret tundma. Muudatused on tulekul, meeldigu need meile või mitte.
Euroopa ja rock’n’roll
Eurooplus tähendab eelkõige võimalust nautida seda, mida armastad – piiranguteta ning soovi korral kõikjal Euroopas.
Õnnelike inimeste Euroopa
Eurooplased on oma eluga praegu rohkem rahul kui kunagi varem, kuid õnnetunnet varjutab ebakindel tulevik.
Berliini deklaratsioonist kibeda tegelikkuseni
Eurooopa Liidu tegelik probleem seisneb selles, et mingisuguseid Euroopa ühishuvisid pole tegelikult olemas.
Euroopa lõimumine 50
Euroopa Liidul on aeg leida värskest pinnasest võrsuvad uued narratiivid, mis taaselustaksid ühis-Euroopa rajamise algusaastate idealismi.
Vene õigeusu kirik. Uued edusammud ja vanad väljakutsed
Läänes ja Venemaa enda liberaalsetes ringkondades levinud arusaam vene õigeusu kirikust kui omamoodi presidendi administratsiooni käepikendusest ei vasta tegelikkusele.
Religiooni osa Iisraeli-Palestiina konfliktis
Religioon süvendab konflikti, sest teemast, mille üle muidu oleks võimalik arutada ja mida saaks vahendada, näiteks maaomandi küsimusest saab midagi absoluutset ja jäikanimelt usuküsimus.
Vihkamise ülesannetest hästi toimivas maailmas
Ei ole vahet, keda või mida vihata – toimemehhanismid on samad, sõltumata vihkamise objektist.
Läti meie omast erinev energeetika
Eesti ja Läti energiasüsteem täiendavad teineteist: Eesti ekspordib suure osa Lätile vajalikust elektrist, Läti hüdrojaamad aitavad aga Eesti elektrisüsteemil hakkama saada kiirete tarbimise muutustega.
Majandusliku kallakuga kõrvaltvaade Läti arenguteele
Majandusgrupeeringutel ja nende juhtidel, keda Lätis tihti ka kohalikeks oligarhideks kutsutakse, on olnud kuni viimase ajani suur mõju kõigile juhtivatele Läti poliitilistele parteidele nende ideoloogilisest suunitlusest sõltumata, parteide kaudu aga ka riigi infrastruktuuriettevõtetele.