Enesessetõmbumine ehk Ungari välispoliitika argipäevad
Ungari välispoliitika on toodud sisepoliitikale ohvriks ja seetõttu suudetakse saavutada ainult murdosake sellest, mida tegelikult saaks ja tuleks teha.
Žestide ja reeglite poliitika
Venemaa poliitika Ida-Euroopas jaotab endised kaaslased NSV Liidus või Varssavi paktis sõpradeks ja nendeks, keda on võimalik mitte märgata.
Surnuksvaikimise ohus riik
Marianne Mikko leiab, et Moldova probleemid võiksid olla meile Eestis sama olulised kui Gruusia mured. Mis sest, et üks on kuvandi loomisel pisut edukam kui teine.
Saared maailma lõpus
Jaapani kirdetipp tundub seal seisjale kui maailma lõpp. Paremat kätt on Vaikne ookean, vasakul Jaapani meri, selja taga kitsas neem, mis viib tagasi Hokkaidole. Otse ees aga paistab paar tühja tuulist heinast maalappi. Need on Habomai saared, vaidlusaluste Põhjaterritooriumide väikseimad tükid – nii kutsutakse neid Jaapanis – ehk Lõuna-Kuriilidest, nagu öeldakse Venemaal.
Lõuna-Kuriilid, pärlid minu mälestustes
Matkasin Kunaširil, Šikotanil ning Iturupi saarel sõpradega 1990. aastal. Sisimas oli mul kogu aeg teadmine, et ükskord hindan ma selle veel ümber oma esimeseks reisiks Jaapanisse. See Vene Jaapan nägi oma viletsuses välja nagu mis tahes muugi maavarade poolest rikas, aga lagastatud kolgas Venemaal. Kui vana transpordilennuk ei olnud napsitanud piloodi käes kaks korda järjest maandumisrajale pihta saanud, otsustas lendur, et kui see trikk tal ka kolmandat korda ei õnnestu, pöörame tagasi Sahhalinile.
Jäätis aatomipommi epitsentris
Ma jõuan kohale 61 aastat, kolm kuud ja 50 minutit pärast pommi lõhkemist. Kõigepealt sõidan bussiga õigest kohast mööda. Siis trammiga tagasi. Nagasaki trammid tunduvad kuidagi lõbusalt vanamoodsad, lahtised ja kolisevad. Neis oleks nagu alles midagi tollest vanast Nagasakist, mis oli Jaapani kõige avatum ja eurooplasterohkem linn.
Las head ajad kesta! Aga kui kaua?
Läti poliitika keskendub lühiajalisele kasule ja eirab pikemaajalisi tagajärgi.
Balti riikide tee läände ja Saksamaa
Sakslaste käitumisest Balti riikidega taasiseseisvumise perioodil ning teel Euroopa Liitu ja NATOsse ühe asjaosalise pilgu läbi.
Gruusia valu ja võlu
Eestil tuleb toetada Gruusiat, mis on valinud lääne tee ning jõudnud seetõttu oma suure naabriga tõsiste vastuoludeni, nagu meie 15 aastat tagasi.
Sõdur, talitse oma keelt!
Relvajõudude liikmed peaksid vajaduse korral kommenteerima otsustamisprotsessi strukturaalseid vigu, mitte konkreetseid otsuseid, ründama põhjust, mitte tagajärge.
Tsiviil-militaarsuhted Eestis
Riigikaitse demokraatlik juhtimine on palju keerulisem protsess kui arvatakse. NATOsse või Euroopa Liitu kuulumine siin automaatselt edu ei taga.
Relvajõudude kasutamine terrorismivastases võitluses
Et Eesti kaitsevägi tohiks turvata siia saabuvat kõrget külalist, selleks peaks riigikogu kuulutama välja erakorralise olukorra. Taimar Peterkop küsib, kas pole käes aeg kaitseväe kasutamise regulatsioone muuta.
Eesti esimene
Kuidas NATO kohandab end uutele vajadustele ning mida toob kaasa Riia tippkohtumine?
Be careful, it’s dangerous out there!
Paradoksaalsel kombel on julgeoleku tagamine praegusel rahuajal vaata et raskem kui külma sõja ajal.
Euroopa väljakutsed
Praegu on tegemist viimaste aastakümnete kõige keerulisema rahvusvahelise olukorraga, mis nõuab meilt järjest rohkem.
Väikeriik rinnutsi koostöö- ja konfliktidiplomaatiaga
Võib väita, et diplomaatia on välispoliitika tehnoloogia. Välispoliitika väljund on sõnum ja sisu, diplomaatia leiab nende kommunikatsiooniks kõige sobilikumad vahendid, arvestades saatjate ja adressaatide (enamasti riigid) ja olukordade eripära.
Mis meil teiste mainest?
Mis läheb meile korda Ühendriikide maine langus? Läheb paraku vägagi, väidab Mart Laar.
Lõim ja lõiv anno 2007
Euroopa Liidus kujunenud olukorda, meeleolusid ja vastasseise hinnates peaksime liidu tuleviku osas muret tundma. Muudatused on tulekul, meeldigu need meile või mitte.