Jäta menüü vahele
Rubriik

Kommentaar

Filtrid:

Eesti esimene täisaasta Euroopa Liidus

Tulevikus on ka Eestil võimalik senisest rohkem mõjutada ja suunata Euroopa Liidu poliitikat. Selleks tuleks veidi fookust muuta.

Nr 28 • Jaanuar 2006

Gaasitorude Läänemere põhja paigaldamise õiguslikud aspektid

Kristi Land selgitab, mida on rahvusvahelisel õigusel öelda Läänemerre rajatava Vene-Saksa gaasitoru kohta.

Nr 28 • Jaanuar 2006

Gaasitrass või puudlirihm

Saksa-Vene gaasitrass meenutab Balti riikide ja Poola kaasosaluseta isegi maakaardil liiga selgelt jalutusrihma, mille otsa peremees idas püüab kinnitada puudlit läänes.

Nr 28 • Jaanuar 2006

Gaas, reaalpoliitika ja ebaturvalisus

Baltimaad ei peaks osalema Läänemere gaasijuhtme projektis, sest see suurendab veelgi meie sõltuvust Venemaa gaasist ning takistab alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtmist, leiab Atis Lejinš.

Nr 28 • Jaanuar 2006

Iraani võlu ja viha

Pärsia on kogu aeg, eelajaloolisest ajast peale, omaenda rada käinud. Isegi siis, kui oma tee pole olnud poliitiliselt võimalik, on seda enam astutud oma kultuurilist rada. Iraanlased on väga iseteadlik rahvas.

Nr 29 • Veebruar 2006

Lukašenka trumbid

Lukašenka trumbid on siseriiklik majanduslik stabiilsus, mis püsib Venemaa toel, Venemaa poliitiline abi, opositsiooni väikesearvulisus ja killustatus ning valgevenelaste vähene teadmine selle kohta, milline on teistsugune maailm. Nende trumpide kadudes ta aga langeb.

Nr 32 • Aprill 2006

Valgevene diktatuurivalimised

Kui tavaliselt räägitakse presidendi-, parlamendi- või kohalike omavalitsuste valimistest, siis mõnel maal pole neil mõisteil märkimisväärset sisu. Toimuvat võiks nimetada lihtsalt diktatuurivalimisteks – nagu Valgevenes.

Nr 32 • Aprill 2006

Vabaduse õppetunnid

Ukrainal ja Gruusial õnnestus oma olukorda valimiste abil muuta. Valgevenes pole see veel võimalik. Ent ka valgevenelastel on olemas peamine, mis aitas Gruusiat ja Ukrainat: soov olla vaba.

Nr 32 • Aprill 2006

Professiooni paradoksid

Diplomaadi töö pole raske, diplomaadi töö on täis paradokse...” arvasin kuulvat Priit Kolbre vastust 2001. aasta suvel Brüsselis ühele diplomaadi abikaasale, kes oli hetk varem Priidule ilmselt öelnud, et diplomaadi töö on raske. Või – kes teab – kirjeldanud, kui raske on tema abikaasa töö. Või hoopis osutanud Priidu enda töö keerukusele.

Nr 35/36 • Juuli/august 2006

Kui suur on 20. august?

Mida me 20. augustil tähistame? Kas seda, et ajaloos oli üks järjekordne päev, kui tervet eesti rahvast maha ei tapetud?

Nr 35/36 • Juuli/august 2006

Balti ajaloo 100 tähtsaimat päeva

Tänu varasemale iseseisvumisele õnnestus Balti riikidel näidata, kui suurel määral erinevad nad teistest liiduvabariikidest, ja kui rängalt eksivad need, kes arvavad, et mittetunnustamispoliitika põhimõtted huvitavad veel ainult ajaloolasi.

Nr 35/36 • Juuli/august 2006

Bulgaaria on välismaa, aga Venemaa pole kana

Sofia peatänav kannab Tsaar-vabastaja nime ning tsaar Aleksander II Vabastaja mälestussammas seisab otse parlamendi peasissekäigu ees. Kui mõnelt bulgaarlaselt küsida, miks seda ratsameest Vabastajaks kutsutakse, vastab ta pikemalt mõtlemata: “Ta vabastas Bulgaaria.” Ainult vähesed teavad, et selle nime sai tsaar hoopis vene talumeeste pärisorjusest vabastamise eest.

Nr 35/36 • Juuli/august 2006

Euroopa uusim riik

Montenegrol seisab lähikuudel ja -aastatel ees tubli tuleproov, ent edu korral on see parim tõestus väitele, et Euroopa Liidu perspektiiv võib suunata riigi eduteele.

Nr 35/36 • Juuli/august 2006

Enesessetõmbumine ehk Ungari välispoliitika argipäevad

Ungari välispoliitika on toodud sisepoliitikale ohvriks ja seetõttu suudetakse saavutada ainult murdosake sellest, mida tegelikult saaks ja tuleks teha.

Nr 35/36 • Juuli/august 2006

Žestide ja reeglite poliitika

Venemaa poliitika Ida-Euroopas jaotab endised kaaslased NSV Liidus või Varssavi paktis sõpradeks ja nendeks, keda on võimalik mitte märgata.

Nr 35/36 • Juuli/august 2006

Kuidas saadakse selleks, mis ollakse

Tõik, et ühinenud Euroopal ei ole (veel) ühist kollektiivset mälu, ei anna põhjust eriliseks optimismiks ühise Euroopa enesetaju ja -kuvandi peatse tekkimise osas.

Nr 35/36 • Juuli/august 2006

Ida-Euroopa vajab head eestkõnelejat

Edward Lucas otsib endiste ikestatud rahvaste seast asjalikku suurhertsogiriiki, mis suudaks esindada mainitud seltskonda küsimustes, mis neile korda lähevad.

Nr 35/36 • Juuli/august 2006

Meie saatkonnast Moskvas

Saatkonnahoone Moskvas on unikaalne kahel põhjusel: see oli üleüldse Eesti esimene saatkond, samuti ainus, mis on olnud 85 aasta vältel järjepidevalt Eestiga seotud.

Nr 38 • Oktoober 2006