Jäta menüü vahele
Rubriik

Juhtkiri

Filtrid:

Läti õppetunnid

Selle kuu alul toimunud Läti parlamendivalimiste tulemused kätkevad endas mitut õppetundi.

Nr 86 • Oktoober 2010

Kübergolem

Juudi folkloorist pärinevad lood golemist, oma looja käske täitvast „tehisolendist". Golem on täielikult anorgaanilisest ainest - kõige sagedamini savist või mullast - vormitud koljat, kes pärast maagiliste rituaalide sooritamist ärkab ellu ning asub täitma oma peremehelt saadud ülesandeid.

Nr 85 • September 2010

Maaküsimus, mis keeldub kadumast

On aegu, mil rahvusvaheline poliitika näib tõusvat maast lahti ning kaduvat tervenisti rahvusülestesse keskkondadesse: internetti, lennukitesse, Brüsseli Schumani väljaku konditsioneeritud eurohoonetesse, rahvusvahelistesse vetesse veetud naftajuhtmetesse. Ilmuvad välja inimesed, kes ütlevad, et geopoliitika on vanamoodne, maa ei loe ning uus ja moodne maailm on hoopis teistsugune.

Nr 83/84 • August 2010

Soojem aastaaeg

Koos kevade saabumise ja hangede vargse lahkumisega näis päikesepaiste tulvavat ka Vene välispoliitikasse. Lääne-vaenulik retoorika on korraga taandunud. Selle asemele on astunud Katõnis hukatud Poola ohvitsere mälestav peaminister Vladimir Putin, Stalini kuritegusid hukkamõistev president Dmitri Medvedev ning üldine diplomaatiline šarmi-ofensiiv.

Nr 82 • Juuni 2010

Hirmu eest lootusesse joosta

Paigal püsimiseks on vaja väga kiiresti joosta, kõlas üks õppetunde, mille Alice sai seigeldes peeglitagusel maal. Lennart Meri tavatses kasutada seda Lewis Carrolli tsitaati, kui kõneles Eestist: selleks, et säilitada 1990. aastate alguses avanenud soodne olukord, ei piisanud selle lihtsast nautimisest, vaid tarvis oli tormiliselt tegutseda, et ankurdada end Lääne institutsioonidesse ning selle kaudu oma soodne seisund põlistada.

Nr 81 • Mai 2010

Balti kolmainsus

Eestit, Lätit ja Leedut ühe ning sarnasena käsitlevale, enamasti välisvaatleja peast ja sulest pärit mudelile oponeeriva mõtteloogika kohaselt pole Balti riikidel õigupoolest kuigi palju ühist. Ühised on geograafiline asukoht, kunagine annekteerimine Nõukogude Liidu poolt ning iseseisvuse taastamine pärast Nõukogude Liidu varisemist - suurem osa ülejäänust on pigem eristav kui liitev ja ühisosaline. Isegi termin "Baltimaad" on erinevatel ajalooperioodidel omanud erinevat sisu, hõlmates mitte nii ammusel ajal näiteks ka Poolat ja Soomet.

Nr 80 • Aprill 2010

Suured inimesed väikesel maal

Eesti kultuur on sündinud tõlkest ja tõlkes ning püsib ainult senikaua, kuni püsib tõlkimine, nendib Marek Tamm. Tõlkijatele, nende tööle ja selle tähendusele ongi see Diplomaatia number pühendatud.

Nr 79 • Märts 2010

Kuidas aeg saab ajalooks

2. veebruar 2001 oli laupäev. Moskvas oli külm ja kerge lumesajuga ilm. Nädalavahetus ... Nädalavahetustel Moskva eestlased tavaliselt võtsid midagi ette. Aga kuna töönädal oli olnud kiire, siis selleks talviseks laupäevaks varem valmistehtud plaanid puudusid. Ja see oligi vist alles sama päeva natuke unisel hommikul - nagu ikka on unised ületöötatud ja alamagatud nädalale järgneva esimese vaba päeva hommikud -, kui salgake Moskvas töötavaid ajakirjanikke, diplomaate ning tudengeid korraga avastas, et on 2. veebruar. Ja Moskvas Novodevitšje kalmistul on Adolf Joffe haud. Sellest sündis plaan ...

Nr 78 • Veebruar 2010

Soovide Soome

Olgu inimene, ühiskond või riik nii eneseküllane kui tahes, ilma Teiseta ei saa neist keegi läbi. See Teine on meile vajalik referentsbaasina iseenese loomiseks ning mõtestamiseks - nõnda võtab kõneleda vähemalt osa kaasaegse sotsiaalia ja humanitaaria esindajaist.

Nr 77 • Jaanuar 2010

Kriisi ja lootuse aasta

2009. aasta marssis meie aegruumi sisse keset sügavat kriisi. Viimaste aastakümnete tugevaim maailmamajandust raputanud tõvehoog saatis vabalangemisse aktsiaturud, kukutas naftahinnad, põrmustas hiidkorporatsioone ja hävitas kümnete miljonite kaupa töökohti ning viis sõna otseses mõttes pankroti äärele terveid riike ja lükkas võimult valitsusi.

Nr 76 • Detsember 2009

Gravitatsiooniseadused

Venemaa ja Lääne omavahelised suhted tunduvad hetkel hõljuvat maa ja taeva vahel, ajutises üleminekufaasis. Mõlemad tahaksid küll lennata, kuid justkui mitte eriti kõrgelt ja mitte eriti kaugele. Lääs esirinnas president Barack Obama administratsiooniga üritab positiivseks hõlmamiseks kasutada Bushi ajastul unarusse jäänud välispoliitika instrumenti - vormilt pragmaatilist diplomaatiat. Tuumarelvastuse vähendamine, koostöö Iraani mõjutamiseks ning Afganistani sõda on peamised sõlmpunktid, millega hakkamasaamisel tahab Washington loota Moskva abile. Loetelu, mis viimase poole aasta jooksul on muutunud juba peaaegu mantraks.

Nr 74/75 • November 2009

Läänemere lained

Diplomaatia septembrinumbris on juttu Läänemere regioonist. Teema pole just kõige moodsam ega kuumem – nagu Alyson Bailes ning Kristmundur Ólafsson õigusega nendivad, võib Euroopa-sisest subregionaalset koostööd kutsuda Euroopa koostöövormide Tuhkatriinuks: see ei ole meedias populaarne teema ega pane teadlasi analüüsijanus sulge haarama.

Nr 73 • Oktoober 2009

Müüride langemise aegu

1989. aastal kukkus kokku Berliini müür. Või ehk polegi nõnda kõneleda päriselt õige ega õiglane. Kätkeb selline väljenduslaad ju eneses viidet passiivsele, otsekui iseeneslikult, raskusjõu mõjul toimunud sündmusele. See 28 aastat püsinud Euroopa lõhestatuse sümbol kisti maha berliinlaste kätega. Samad käed kandsid müüri hiljem ka kivi kivi haaval laiali.

Nr 71/72 • August 2009

Must Manner. Must auk

Ega me üldiselt Aafrikast üleliia palju ei tea ega märka. Seda isegi mitte ainult Eestis, vaid teatud määrani läänemaailmas laiemalt.

Nr 70 • Juuni 2009

Pilk ida suunas

Hetkiti tundub, et maailm aastal 2009 on drastiliselt erinev maailmast aastal 2008. Barack Obama presidendiks tõusuga oleksid George W. Bushi aegsed vastasseisud - USA ja Iraagi, USA ja Iraani, USA ning Venemaa, jne vahel - justkui oma kaalus kaotanud, muutunud vähem tõsiseks. Üleüldine lepituse vaim lehvib Euroopa kohal, ühiseks vaenlaseks vaid majanduskriis - või vähemalt nii tundub, kui kuulata kontinentaal-Euroopa välispoliitiliste arutelude peavooluargumente: inimesed loodavad, et vanad, painajalikult lahenduseta probleemid saab ära unustada, alustada puhtalt lehelt, vajutada reset-nuppu.

Nr 69 • Mai 2009

Uus ja vana

Aprillis tähistas Põhja-Atlandi Lepingu Orga­nisatsioon ehk NATO oma 60. aasta juubelit, Eesti saamisest NATO liikmeks möödus aga viis aastat.

Nr 68 • Aprill 2009

Kaamel läbi nõelasilma

1996. aasta algupäevadel pidasid Eesti saatkond Moskvas ning riigi esindajad Euroopa Nõukogus ägedat faksivahetust. Moskvast lendasid Strasbourgi või Tallinna poole teele üha uued ja uued dokumendid kirjeldamaks Vene föderaalvägede inimõigusrikkumisi Tšetšeenias, kohtuprotsesside arbitraarsust, tugevnevat survet vabale meediale jne.

Nr 67 • Märts 2009

Muuta maailma läbi hirmu

Mullu novembri lõpus suutsid kümme meest kolmeks päevaks täita maailma teleekraanid ja ajalehtede esiküljed sõnumitega Mumbaist, India suurimast ning rahvarohkuselt maailma teisest linnast. Selle kümmekonna sõnumit edastasid kaadrid tulevahetustest, plahvatustest ning eelkõige - ohvritest. Terrorirünnakud pole India jaoks küll midagi uut, kuid Mumbais toimunu ristiti õige pea India enese 11. septembriks.

Nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009