Jäta menüü vahele
Nr 70 • Juuni 2009

Must Manner. Must auk

Ega me üldiselt Aafrikast üleliia palju ei tea ega märka. Seda isegi mitte ainult Eestis, vaid teatud määrani läänemaailmas laiemalt.

Ameerika esseist, poliitikaanalüütik, ajakirjanik ja reisimees ühes isikus Robert D. Kaplan kirjutas oma 1994. aasta veebruaris avaldatud essees „Tulekul on anarhia” muuhulgas Sierra Leones vähem kui kahe aasta eest toimunud riigipöördest, selle võimalikest tagajärgedest ning kogu Lääne-Aafrikat ähvardavast kaosest laiemalt. Toona ütles Sierra Leone nimi Läänes midagi peaasjalikult vaid mälumänguritele. Viis aastat hiljem oli Sierra Leone verevalamine uudis-pealkirjade tavateema ning riigis maabusid tuhanded ÜRO sinikiivrid.

Nõnda on Aafrika otsekui must auk. Me tunnetame ja tajume selle äärealadel toimuvat, ilma et näeksime selge pilguga tema sees toimuvat. Aga ometi on Aafrika oluline ja seda rohkem kui ühel viisil, ning ajas pigem kasvavalt kui kahanevalt.

Ka siin meenutab Must Manner musta auku. Mustad augud imavad enesesse mateeriat. Aafrikas toimuvad protsessid on asunud teda ümbritsevast keskkonnast julgeolekut välja nõrutama. Adeni lahe kaldail möllavad piraadid on selles protsessis vaid üks seik. Seosed globaalse terrorismiga niisamuti. USA eriväelastele 1993. aastal veresauna korraldamine Somaalia pealinnas Mogadishus toimus terrorismiikooni Osama bin Ladeni sõnutsi osalt tema kaasalöömisel. Rahvastikuprotsesside ja kliimamuutuste kaasmõjul silmapiiril terendavad kataklüsmid võivad olla aga sellise mõjujõu ning tähendusega, et Aafrika-küsimus võib eesootavatel kümnenditel nihkuda Euroopa välispoliitika tippu.

Ning üha kasvava jõuga tõmbab Aafrika enda poole ka suurriikide tähelepanu tänu Musta Mandri põues peituvatele loodusressurssidele. Selle käigus põrkuvad Mustal Mandril üha enam Hiina majandushuvid ning Vana Maailma ajaloolised sidemed ja ilmavaade ning tõekspidamised.

Seotud artiklid