Läti õppetunnid
Selle kuu alul toimunud Läti parlamendivalimiste tulemused kätkevad endas mitut õppetundi.
Esimene õppetund. Poliitikute poolt on küüniline, aga pikas perspektiivis rumal alahinnata valijate otsustusvõimet, intellekti ja ajaloolist mälu.
Läti majanduslik olukord on Eesti omast tunduvalt keerukam, kriisi mõjud sügavamad ning rahva võõrandumus poliitilistest institutsioonidest enne valimisi kõikide avaliku arvamuse uuringute kohaselt võrreldamatu Eesti oludega. Kuid sellele kõigele vaatamata ei hääletanud enamik lätlasi valimistel mitte juhindudes raske rahaga kinni makstud populistlikest reklaamikampaaniatest, vaid lähtusid oma eelistustes poliitiliste otsuste reaalsest sisust ja oodatavatest tulemustest. Samas mäletasid valijad väga hästi, millised poliitikud aitasid kaasa Läti vabalangemisele.
Teine õppetund. Rasked otsused ja ebapopulaarsed otsused ei ole valijate silmis sünonüümid. Läti peaministri Valdis Dombrovskise valitsusel on tulnud majanduskriisi mõjude ohjamiseks teha valusamaidki valikuid, kui seda kogeti Eestis. Dombrovskise valimisliidu populaarsust ei olnud toestamas ka lihtsad ja selged edulood, nagu peatne eurole üleminek või oodatav majanduskasv. Kui poliitikud ja riigijuhid suudavad olukorda adekvaatselt hinnata ning ausalt ja arusaadavalt selgitada, siis ei riski nad valimiste eel toetuse kaotamisega. Pigem ehk isegi vastupidi.
Ning kolmandaks. Karisma ning populaarsus ja valijate toetus pole omavahel alati võrdelises seoses. Dombrovskise puhul hinnati valimiskastide juures just tema juhitud valimiskabineti töö sisu, mitte lipsuvärvi või tantsupoognate sujuvust mõnes populaarses telesaates.
Eestil võib olla Lätilt õppida nii mõndagi. Meie valimised on märtsis.