Muuta maailma läbi hirmu
Mullu novembri lõpus suutsid kümme meest kolmeks päevaks täita maailma teleekraanid ja ajalehtede esiküljed sõnumitega Mumbaist, India suurimast ning rahvarohkuselt maailma teisest linnast. Selle kümmekonna sõnumit edastasid kaadrid tulevahetustest, plahvatustest ning eelkõige – ohvritest. Terrorirünnakud pole India jaoks küll midagi uut, kuid Mumbais toimunu ristiti õige pea India enese 11. septembriks.
Kaaperdatud kalatraalerilt subkontinendi rahanduspealinnas randunud meeste sihtmärgiks võisid küll olla hotellid, kohvikud ja raudteejaam, kuid nende ründamine koos veresauna vallandamisega ei olnud eesmärgiks omaette. Ohvrid olid kõigest vahend. Eesmärgid olid mujal.
Neist ehk üks ja vast kõige vahetum, käegakatsutavani võis olla India ja Pakistani vahel pea pool sajandit küdenud konflikti ajutine lõkkelepuhumine. Islamabad oli hiljuti riigi ühest servast teise ümber paigutanud suured väeüksused ning varem India poolt lähtuva võimaliku ohu tõrjeks mõeldud sõdurid ahistasid juba mõnda aega Mumbai ründajate mõttekaaslasi Pakistani-Afganistani piirialadel… Skaala teise otsa jääb ehk ajas ja ruumis laiahaardelisem ning abstraktsem pürgimus islamiriigi kehtestamisele Lõuna-Aasias.
Muuta jõuvahekordi, poliitilisi tingimusi, maailmakorda läbi hirmu külvamise ja selle kaasabil ongi terrorismi tegelik eesmärk.
See mehhanism on ammune. Tuhat aastat tagasi kasutas Lähis-Idas tegutsenud assassiinide salasekt sunniitliku eliidi liikmete avalikke, demonstratiivseid mõrvu oma vastaste heidutamiseks. Vähem kui pooleteise sajandi eest püüdlesid Venemaa terroristid tsaariperekonna liikmete mõrvamise abil õiglasema ühiskonna poole. Tänapäeva massiohvritega terrorirünnakutes on sihtmärgiks tavaliselt argised, poliitilise või usuelu ladvikust eemalseisvad inimesed. Nemad muudab ründeobjektina relevantseks massimeedia ja avalik arvamus.
Seotud artiklid
Vene luureteenistused äpardusid, sest režiimi turvalisus seati ühiskonna julgeolekust kõrgemaks
Hoolimata ulatuslike seirevõrgustikega julgeolekuaparaadi valvsusest ei suutnud Vene riik ära hoida terroristide rünnakut kontserdisaalile pealinna lähistel. On põhjust küsida, mis oli nurjumise taga. Miks Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB), kelle ülesanne on terrorismiga võidelda, pisendab Islamiriigi osalust rünnakus? Millised tagajärjed on sel tragöödial Putini režiimile? Neile küsimustele vastamiseks tuleb tunda Venemaa eripärast suhtumist terroritõrjesse.
Can Kasapoğlu: Lääs tegi kurdi terroristidele relvi andes suure vea
Lääneriigid peaksid enne, kui nad nõuavad Türgilt kurdi terroristidega aastakümnetepikkuse konflikti rahumeelset lahendamist, mõtlema, kas Ukraina sõjale on võimalik leida rahumeelne lahendus, istudes ühe laua taha Butša veresauna korraldajatega, ütleb Türgi mõttekoja Majandus- ja Välispoliitikauuringute Keskus (EDAM) julgeoleku ja kaitse uurimisprogrammi direktor Can Kasapoğlu.
Musta laine lätetel: kuhu viivad vihkamisühiskonna jäljed?
Kim Ghattase „Musta lainet“ maksab lugeda eelkõige seetõttu, et autor lähtub islami maailma analüüsimisel selle sisemisest loogikast, mitte suhtest Läänega. Ta ei pea sunni/šiia vastasseisu paratamatuseks ega arva, et kõiges halvas on süüdi Iraan. Ta usub, et üksikisiku – näiteks ajakirjanik Jamal Khashoggi – vastuhakul on mõte: nendest ja neile ta kirjutabki.
Islamismi puhangud Iraagis – kas Araabia kalifaadi taassünd?
Kahjuks tundub, et patsiendi – haigestunud Iraagi riikluse – diagnoos on igas mõttes vägagi tõsine ning pikem raske haigus võibki osutada ravimatuks surmatõveks.
Lõhestunund Süüria enne rahukonverentsi
Häving, kannatused, võitlevate poolte radikaliseerumine ja nende väliste toetajate jätkuv soov oma huvisid kaitsta ei jäta kuigi palju ruumi ratsionaalsetele kompromissidele.
Araabiamaad 2013 – edasi või tagasi?
Natsionalism, islamism ning nende kahe omavaheline segu jäävad ka lähitulevikus tähtsaimateks araabia- ja islamiriike mõjutavateks ideoloogilisteks jõududeks.