Hiina ja Venemaa liit. Õppetunnid Jaapani ebaõnnestunud “eraldamise” strateegiast
RKK Eesti Välispolitiika Instituut, 2021
Püüe eraldada Venemaad Hiinast mitte ainult ei kukkunud läbi, vaid sundis Jaapani peaministrit Shinzo Abet (2012–2020) astuma Moskva-sõbralikke samme. See on õpikunäide Euroopa poliitikakujundajatele, kes pelgavad Venemaa ja Hiina lähenemist.
Seotud artiklid
Demokraatia kasvuraskused – Vene probleem
Möödunud aasta sügisel möödus kümme aastat ajast, kui Venemaal viimati tõrjuti tagasi riigipöördekatse. Toonane president Jeltsin põrmustas enda kukutamise katse, suunates kahuritule riigiduuma Valgele Majale. Kui seda meeles pidada, on ka kergem mõista asjaolu, miks Venemaal on siiamaani raske üle minna sellisele tegevusele, mida Lääne-Euroopas peetakse normaalseks demokraatlikuks poliitikaks. Valitud on siiski õige suund, kuigi teekond tundub olevat pikk. Seda näitasid hiljuti korraldatud üleriigilised duuma valimised. Iseenesest olid valimised ilmselt ju üsnagi ausad, aga valimiskampaania käigus soositi häbenematult Ühtset Venemaad, president Putini oma parteid. Seda võibki oodata niisuguses riigis, kus televisioon, massiteabevahenditest kõige olulisem, on oma mitmete kanalitega kas riigi otsese järelevalve all või vähemalt sellele allutatud.
Venemaa Eesti-poliitika pankrott
14. märtsil valib Venemaa presidendiks tagasi Vladimir Putini. Võit saab olema ülekaalukas. Võimalik, et enam kui 80 protsenti valijatest näeb Kremlile väärikat peremeest üksnes Putinis.
ELi strateegiline missioon: liidu idapoliitika kujundamine
Kellelegi ei tohiks olla üllatuseks, et Euroopa Liit teeb praegu jõupingutusi leidmaks uusi mooduseid liidu toimimise tagamiseks seoses eeloleva laienemisega. Liidu laienemine Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse on rohkem kui üksnes ajalooline sündmus. See on ka dramaatiline samm ELi ajaloos, kui liikmesriikide arv kasvab korraga 15-lt 25-ni. Püüdes kohandada Euroopa Liidu lepingut selle muutusega, üritab EL seda ka edasi arendada, nii et see vastaks uutele liidusisestele ja rahvusvahelistele vajadustele. Just sellega tegelebki valitsustevaheline konverents.
“Superpresidentalismi” ohud – Voronin, Putin ja Moldova rahvuslikud huvid
Aastal 1939 sõlmitud pakt ja sellele järgnenud Balti riikide, Lääne-Ukraina ja Moldaavia annekteerimine Teise maailmasõja alguses aitas sillutada teed nn välisimpeeriumi loomisele ning Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike režiimide jõustamisele aastatel 1945 - 48.
Põgenemine vabaduse eest ehk mida venelased mõtlevad ja tahavad
Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, olid suured ootused, et kommunismist vabanenud Venemaa asub kindlalt läänemeelsele kursile: demokratiseerib oma poliitilise süsteemi, annab oma kodanikele võõrandamatud kodanikuõigused ning ühineb rahvusvahelise kogukonnaga. Vähemalt sellised olid president Boriss Jeltsini lubadused ametisse astudes.
Raamat: Richard Pipes. Vixi. Memoirs of a Non-Belonger.
Harvardi ülikooli kauaaegse ajalooprofessori, tunnustatud Venemaa ja Nõukogude Liidu uurija Richard Pipesi memuaaride pealkiri "Vixi" on üheselt mõistetav. Ladina keeles tähendab see "Ma olen elanud". Hoopis keerulisem lugu on raamatu alapealkirjaga - vabas tõlkes võiks see kõlada "Muulase mälestused".
Aeg muretseda Põhja-Kaukaasia pärast
Beslani pantvangitragöödia õuduse šokk jääb meeltesse veel pikaks ajaks, ent selle draama geopoliitilised tagajärjed alles hakkavad kuju võtma. Praegu on ülim aeg hakata Põhja-Kaukaasia probleemidele senisest tõsisemat tähelepanu pöörama.
Maailm ja Venemaa pärast Beslani
"Meie maal toimub kohtuta hukkamisi nagu vooluliinil, "uue 1937. aasta" ohvreid on juba tuhandeid. Me rahustame end sellega, et tegemist on esialgu kõigest Tšetšeenia 1937. aastaga, ega meieni ometi välja ei jõuta. Nii arvata on väär ja kergemeelne. Riigis valitseb inimvihkajalik ideoloogia." - Anna Politkovskaja
Maailmakongress ja rahvadiplomaatia
Soome-ugri rahvaste esimesel maailmakongressil vastu võetud maailma soome-ugri rahvaste koostöö põhimõtete, eesmärkide ja ülesannete deklaratsioonis on öeldud: "Soome-ugri rahvaste maailmakongress on nende rahvaste foorum, mis on sõltumatu valitsustest ja poliitilistest parteidest". Samasugused valitsusvälisust rõhutavad formuleeringud on säilinud ka kehtivas maailmakongressi ja Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee kodukorras.
Soome-ugri rahvastel on veel lootust
Asja lõppenud 4. soome-ugri maailmakongressi keskne teema oli meie rahvaste tulevik. Me elame globaliseeruvas maailmas. Globaliseerumisel saab olla nii üleilmne kui ka lokaalne mastaap.
Vene välispoliitika koordinatsioonimehhanismid
Venemaa välispoliitika mehhanism koosneb kolmest peamisest sõlmpunktist: president ja tema administratsioon, julgeolekunõukogu (SB) ning välisministeerium (MID). Vastavalt Vene põhiseadusele määrab Venemaa välispoliitika president, välisministeerium aga ainult teostab seda.
Mark Leonard: EL ei peakski olema suurvõim
Mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu tegevdirektor Mark Leonard ütleb, et Euroopa Liit on suhetes Venemaaga tugev eeskätt pikemaajalises perspektiivis, kuid lühema aja vältel suudab Moskva esitada ühendusele tõsiseid väljakutseid.
Galantne kavaler või impotentne vägistaja?
Üks asi, mille poolest tänapäeva Venemaa erineb 1980. aastate Venemaast, on see, et faustlikud väiketehingud võimuga tagavad peale vabaduse ja positsiooni ka väga suure raha. Näiteks Kremli peapropagandistil Gleb Pavlovskil on lisaks muudele äridele ka väike küünlavabrik Ukrainas. Sealse valimiskampaania ajal müüb Pavlovski koos veel mõnede alati ja kõigeks valmis Pavlovskijugend'i liikmetega oma mitte esimeses värskuses teeneid kohalikule võimuparteile — ja seda mitte lihtsalt suure raha eest, vaid väga suure raha eest.
Moskva pilk Ukraina presidendivalimistele
Ukraina on Venemaa suurim otsene naaber läänes, hiiglaslik 48 miljoni elanikuga riik Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Suhete tähtsus Ukrainaga on Vene poliitilisele eliidile aina selgemaks saanud just viimastel aastatel, mil Venemaa on asunud tasapisi taastama oma positsioone pärast 1990. aastate kaost Boriss Jeltsini võimu ajal.
Külma sõja järgse ajastu lõpp
Euroopa võiks Venemaa suhtes ajada heasoovliku hoolimatuse poliitikat, soovitab president Ilves.
Mida teha tumeda minevikuga?
Enamik natsikurjategijaid on ammu oma karistuse saanud, ent kommunismi kuritegude arutamisest ei taha vähemalt Venemaa eriti midagi kuulda.