Euroopa vesinikuenergeetika püüdluste geopoliitiline mõju
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
Raport pakub üksikasjalikku analüüsi Euroopa Liidu vesinikuenergeetika strateegiast ning kuidas see haakub energialiidu, strateegilise autonoomia ja energiasõltumatuse küsimustega. Autorid kannustavad Euroopa Liitu toetama energiapööret ja selleks vajalike reformide elluviimist sõjajärgses Ukrainas ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides.
Seotud artiklid
Turumajandus Euroopa energeetikas
Subsiidiumid elektriäris suurendavad hinda tarbijale.
Milline on olnud sanktsioonide mõju Venemaa naftasektorile?
Rahanappus sunnib Venemaa naftatootjaid kärpima vajalikke investeeringuid.
Miks Euroopa energialiit ikka veel ei toimi?
Euroopa Liidu liikmesriikide energiakoostööst võidaksid tarbijad.
Ukraina kui võrdne partner Euroopa Liidule
Uus energiajulgeoleku keskkond: Ukraina ja ELi silla ehitamine energiataristu abil.
Baltimaade ühendamine Euroopa gaasituruga
Kolm väikest piiririiki saavad aidata Euroopa Liitu kahe võtmetähtsusega ülesande lahendamisel: Euroopas energia ühisturu loomisel ning ühtse, vaba ja lõimunud Euroopa lõplikul kindlustamisel.
Balti energiajulgeolek: ajalooline võimalus
Balti riikidel on esmakordselt võimalus oma energiajulgeoleku eest ise hoolitseda.
Tuumaenergia ja energiajulgeolek
Visaginase tuumaelektrijaam hoiaks energiajulgeoleku ja majandusliku konkurentsivõime tasakaalus.
2005 – aasta, mil loodus suunas globaalset päevakorda
Looduskatastroofid, energiahindade tõus ning terrorism on loonud keskkonna, mis ohustab Euroopa avatust. Viimane on siiski ainus tulevikku viiv tee, millest ei saa loobuda.
Gaasitrass või puudlirihm
Saksa-Vene gaasitrass meenutab Balti riikide ja Poola kaasosaluseta isegi maakaardil liiga selgelt jalutusrihma, mille otsa peremees idas püüab kinnitada puudlit läänes.
Energiajulgeolek: hunt ikkagi tuli metsast
Senine töö energiajulgeoleku osas tuleb olukorra tõsidust arvestades lugeda ebapiisavaks, seda nii Eestis kui Euroopa Liidus.
Uus peatükk piirkondlikus ühenduvuses: Armeeniast Aserbaidžaani läbi Washingtoni
Donald Trump oma hiljutises kinnisidees võita Nobeli rahupreemia on pööranud pilgu Lõuna-Kaukaasiasse. Ameerika presidendi, Armeenia peaministri Nikol Pašinjani ja Aserbaidžaani presidendi Ilham Älijevi kolmepoolsel kohtumisel Valges Majas allkirjastati 10. augustil leping, mille eesmärk on lahendada üks peamisi lahendamata küsimusi kahe vastase vahel: Aserbaidžaani põhiosa ja Nahhitševani enklaavi ühendatus Armeenia territooriumi kaudu.
Tehisintellekt ja energia. Kas andmekeskused söövad ära rohepöörde?
Energia on tänapäeva maailmas muutunud mitte ainult majanduslikuks, vaid ka julgeoleku- ja geopoliitiliseks küsimuseks. Euroopa Liidus kujundavad arutelusid peamiselt rohepööre ja vajadus vähendada sõltuvust fossiilkütustest. Kuid paralleelselt kerkib esile uus tegur, mille mõju energiatarbimisele alles hakatakse hindama – tehisintellekt. Küsimus ei ole enam ainult selles, kas me suudame tagada rohelise ülemineku, vaid ka selles, kuidas uus digitaalne tehnoloogia seda protsessi kiirendab või aeglustab.
Armida van Rij: Trump, Silicon Valley ja Euroopa paremäärmuslus
Kujunemises on uus Atlandi-ülene allianss. Vana partnerlus rajanes liberaalse demokraatia edendamisel, normidepõhise rahvusvahelise korra kaitsel ning julgeolekupaktil USA ja Euroopa vahel. Asemele tuleb uus teineteisemõistmine ultrakonservatiivsete väärtuste, autokraatlike kalduvuste ja nativismi alusel.
Alar Karis: Koos edasi – põhjusmõttelised proovikivid!
Mitte kunagi üksi! Meie ajaloo õppetund, maksiim, mida oleme endale järjepanu sisendanud, millest oleme joondunud, et iseseisvana iseolemine säiliks – eesti keel kostuks, eesti meel kosuks, eesti rahvas kasvaks ja Eesti riik oleks vaba. Selles vaimus oleme viimased kolm aastakümmet omi samme seadnud ja kindlust ammutanud.
Ukraina ühinemine Euroopa Liiduga on võimalik ilma okupeeritud alasid (kohe) vabastamata
Minevikust on mitmeid näiteid NATO ja EL-i laienemiste kohta, mille puhul tehti tavapärase protsessiga võrreldes erandeid. See näitab, et poliitilise tahte olemasolul on EL-i liikmesriikidel legitiimne võimalus võtta Ukraina liikmeks vastu ka külmutatud konflikti tingimustes eeldusel, et Kopenhaageni kriteeriumid on täidetud.
Enamat kui süsteemne rivaal: Hiina kui ELi julgeoleku proovikivi
Euroopa Liidu sidemed Hiinaga jäävad tähtsuse poolest alla ainult transatlantilistele suhetele. Pikka aega keskendus EL Hiinale kui ühele peamisele kaubanduspartnerile ja sellega kaasnevatele majanduslikele võimalustele. Viimastel aastatel on ELi arusaam suhetest Hiinaga aga muutunud ning üha rohkem rõhutatakse süsteemsele rivaliteedile ja majandusjulgeolekule. Sellele vaatamata pöörab EL oma Hiina-poliitikas julgeolekuriskidele endiselt liiga vähe tähelepanu.