Euroopa vesinikuenergeetika püüdluste geopoliitiline mõju
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
Raport pakub üksikasjalikku analüüsi Euroopa Liidu vesinikuenergeetika strateegiast ning kuidas see haakub energialiidu, strateegilise autonoomia ja energiasõltumatuse küsimustega. Autorid kannustavad Euroopa Liitu toetama energiapööret ja selleks vajalike reformide elluviimist sõjajärgses Ukrainas ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides.
Seotud artiklid
Euroopa (energia)julgeolek ja Venemaa maagaas
Euroopa Liidu liikmesriigid ei peaks kartma Vene maagaasist loobumist.
Turumajandus Euroopa energeetikas
Subsiidiumid elektriäris suurendavad hinda tarbijale.
Milline on olnud sanktsioonide mõju Venemaa naftasektorile?
Rahanappus sunnib Venemaa naftatootjaid kärpima vajalikke investeeringuid.
Miks Euroopa energialiit ikka veel ei toimi?
Euroopa Liidu liikmesriikide energiakoostööst võidaksid tarbijad.
Ukraina kui võrdne partner Euroopa Liidule
Uus energiajulgeoleku keskkond: Ukraina ja ELi silla ehitamine energiataristu abil.
Baltimaade ühendamine Euroopa gaasituruga
Kolm väikest piiririiki saavad aidata Euroopa Liitu kahe võtmetähtsusega ülesande lahendamisel: Euroopas energia ühisturu loomisel ning ühtse, vaba ja lõimunud Euroopa lõplikul kindlustamisel.
Balti energiajulgeolek: ajalooline võimalus
Balti riikidel on esmakordselt võimalus oma energiajulgeoleku eest ise hoolitseda.
Tuumaenergia ja energiajulgeolek
Visaginase tuumaelektrijaam hoiaks energiajulgeoleku ja majandusliku konkurentsivõime tasakaalus.
2005 – aasta, mil loodus suunas globaalset päevakorda
Looduskatastroofid, energiahindade tõus ning terrorism on loonud keskkonna, mis ohustab Euroopa avatust. Viimane on siiski ainus tulevikku viiv tee, millest ei saa loobuda.
Gaasitrass või puudlirihm
Saksa-Vene gaasitrass meenutab Balti riikide ja Poola kaasosaluseta isegi maakaardil liiga selgelt jalutusrihma, mille otsa peremees idas püüab kinnitada puudlit läänes.
Energiajulgeolek: hunt ikkagi tuli metsast
Senine töö energiajulgeoleku osas tuleb olukorra tõsidust arvestades lugeda ebapiisavaks, seda nii Eestis kui Euroopa Liidus.
Islandi väike referendum mõjutab suuresti kogu Euroopa Liitu
Kuigi 29. augustil toimuv hääletus iseenesest ei puuduta Euroopa Liidu (EL) liikmesust, ulatuvad selle järelmid keset Atlandi ookeani asuvast saarest tublisti kaugemale. Positiivne tulemus annab hoogu juurde ELi laienemisele ja tugevdab liidu geopoliitilist usaldusväärsust kasvava ebakindluse ajal. Eitav vastus seevastu kahandab ELi mõju rahvusvahelisel areenil veel enam, tugevdab skepsist laienemise suhtes ja pakub täiendavaid argumente tugevama ELi ja Euroopa sügavama integratsiooni vastastele.
Meloni valitsus püsib, kuid järgmiste valimiste võitja on lahtine
Giorgia Meloni valitsus on püsinud Itaalia tavapäraselt ebastabiilsel poliitilisel maastikul erakordselt kaua. Valitsuse senine bilanss on siiski ebaühtlane, sest välispoliitikas on säilitatud lääne- ja Ukraina-meelne kurss ning käivitatud Mattei plaan, kuid rände-, institutsionaalsete ja majandusreformide tulemused on jäänud vaid osaliselt saavutatuks. Järgmised valimised kujunevad tõenäoliselt tasavägiseks. Nende tulemuse võivad otsustada Roberto Vannacci koostöö paremleeriga, valimisseaduse reformimine ning opositsiooni suutlikkus oma sisemistest erimeelsustest hoolimata ühineda.
Euroopa Liidu loogika: lühike ülevaade Vene teaduspublikatsioonidest
Arvamused Euroopa Liidust Venemaal on vastakad. Lühike ülevaade Venemaa politoloogia teadusajakirjatest ja teadlaste intervjuud näitavad põlvkondlikku lõhet. Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikat nähakse mitte ainult kui vastasseisu Venemaaga, vaid ka kui vahendit Euroopa integratsiooniks. Tulemusena Euroopa Liidu kui normatiivse jõu roll väheneb, samas kui selle roll pragmaatilise partnerina saab noore teadlaste põlvkonna seas uue tähtsuse.
Ukraina kohastumine: väljast stabiilne, seest pinges
Ukraina siseolukord on muutlik ning pinge aina kerkib nii valitsemise, energeetika kui ka siseturvalisuse vallas. See vastandub järsult soodsamale arengule lahinguväljal, kus Ukraina armee on stabiliseerinud rindejoone ja saavutanud droonisõjas suhtelise ülekaalu, hoolimata teravast inimjõu puudusest. Tulemuseks on kasvav lahknevus riigi sõjalise võime ja sisevõimekuse vahel.
Kristen Michal: Euroopa igavus, etteaimatavus ja stabiilsus on muutunud boonuseks
Ühisturg on Euroopa tugevus ainult siis, kui see päriselt toimib. Kõiki küsimusi ja erisusi hõlmava reeglistiku asemel peaks suund olema lihtsustamise ja konkurentsivõimelisemaks muutmise poole, et suudaksime investeerida kaitsesse ja tehnoloogiasse, rõhutab Eesti peaminister Kristen Michal.