Euroopa vesinikuenergeetika püüdluste geopoliitiline mõju
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
Raport pakub üksikasjalikku analüüsi Euroopa Liidu vesinikuenergeetika strateegiast ning kuidas see haakub energialiidu, strateegilise autonoomia ja energiasõltumatuse küsimustega. Autorid kannustavad Euroopa Liitu toetama energiapööret ja selleks vajalike reformide elluviimist sõjajärgses Ukrainas ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides.
Seotud artiklid
Euroopa (energia)julgeolek ja Venemaa maagaas
Euroopa Liidu liikmesriigid ei peaks kartma Vene maagaasist loobumist.
Turumajandus Euroopa energeetikas
Subsiidiumid elektriäris suurendavad hinda tarbijale.
Milline on olnud sanktsioonide mõju Venemaa naftasektorile?
Rahanappus sunnib Venemaa naftatootjaid kärpima vajalikke investeeringuid.
Miks Euroopa energialiit ikka veel ei toimi?
Euroopa Liidu liikmesriikide energiakoostööst võidaksid tarbijad.
Ukraina kui võrdne partner Euroopa Liidule
Uus energiajulgeoleku keskkond: Ukraina ja ELi silla ehitamine energiataristu abil.
Baltimaade ühendamine Euroopa gaasituruga
Kolm väikest piiririiki saavad aidata Euroopa Liitu kahe võtmetähtsusega ülesande lahendamisel: Euroopas energia ühisturu loomisel ning ühtse, vaba ja lõimunud Euroopa lõplikul kindlustamisel.
Balti energiajulgeolek: ajalooline võimalus
Balti riikidel on esmakordselt võimalus oma energiajulgeoleku eest ise hoolitseda.
Tuumaenergia ja energiajulgeolek
Visaginase tuumaelektrijaam hoiaks energiajulgeoleku ja majandusliku konkurentsivõime tasakaalus.
2005 – aasta, mil loodus suunas globaalset päevakorda
Looduskatastroofid, energiahindade tõus ning terrorism on loonud keskkonna, mis ohustab Euroopa avatust. Viimane on siiski ainus tulevikku viiv tee, millest ei saa loobuda.
Gaasitrass või puudlirihm
Saksa-Vene gaasitrass meenutab Balti riikide ja Poola kaasosaluseta isegi maakaardil liiga selgelt jalutusrihma, mille otsa peremees idas püüab kinnitada puudlit läänes.
Energiajulgeolek: hunt ikkagi tuli metsast
Senine töö energiajulgeoleku osas tuleb olukorra tõsidust arvestades lugeda ebapiisavaks, seda nii Eestis kui Euroopa Liidus.
Euroopa suur strateegia ja Pax Americana lõpp
President Toomas Hendrik Ilvese kõne Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse 20. sünnipäevaüritusel 7. aprill 2026.
Iraani konflikt võib venida väga pikaks
Hetkeolukord Hormuzi väina ümber peegeldab ühtaegu nii Donald Trumpi administratsiooni strateegilist ebakindlust kui ka Iraani kasvavat enesekindlust. Kui Washington kuulutaks praegu välja poliitilise võidu ja taanduks sisuliselt konfliktist, siis selline samm ei stabiliseeriks olukorda, vaid nõrgestaks USA tulevast heidutusvõimet ning annaks Iraanile võimaluse põlistada kontroll ühe maailma olulisima meresõlme üle. Arvestades väina keskset rolli globaalses energiakaubanduses, tähendaks see mitte ainult regionaalset, vaid ka laiemat strateegilist nihet.
Iraani sündmused kui võimalik tõukejõud Pekingi-Moskva suhete tihenemiseks
USA-Iisraeli sõjaline löök Iraanile 28. veebruaril pälvis Pekingilt ja Moskvalt terava hukkamõistu. Iraan ja Hiina on olnud igakülgsed strateegilised partnerid alates 2021. aastast ning Iraan ja Venemaa alates 2025. aastast. Kuigi praegused sündmused mõjutavad eelkõige Teherani suhteid oma põhja- ja idapoolsete partneritega, võib neil olla tagajärgi ka Hiina-Venemaa suhetele.
Mida on teha Euroopa eriesindajal kõnelusteks Venemaaga?
Samal ajal, kui Abu Dhabis peeti Venemaa, Ukraina ja USA vahel järjekordne rahukõneluste voor, vaieldi Euroopas selle üle, kas neile kõnelustele tuleks erisaadik määrata. Poliitikud üksikutes riikides ei suutnud Euroopa avalikkuse ees leida üksmeelt ei selles, kas säärast saadikut on üldse vaja, ega selles, kas tema nimetamiseks on hetk õige. Euroopa väitlusest ei paistnud realistlikku arusaama ei eriesindaja võimeist ega eesmärkidest, mille poole ta peaks pürgima.
Mõrad liitlassuhtes: Hispaania ja USA Trumpi teisel ametiajal
Hispaania ja USA suhted jäävad president Donald Trumpi II ametiajal toimivaks, kuid muutuvad märkimisväärselt tehingulisemaks ja pingelisemaks. On näha, et Madrid satub Washingtoni surve alla kaitsekulutuste, USA relvade ostmise ja sõjaväebaaside kasutamise küsimustes, samal ajal kui julgeolekuriskid Põhja-Aafrikas suurendavad Hispaania strateegilist ebakindlust.