Eesti koostöö ELi lõunanaabrusega: strateegilised eesmärgid ja fookus
RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2022
Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide käekäik on Eestile tähtis, sest nende demokraatliku arengu toetamine ja stabiilsuse tagamine aitab kaasa Eesti laiemate välispoliitiliste eesmärkide saavutamisele. ELi lõunanaabruse riikides tegutsemine näitab, et Eesti huvitub ka ELi kui terviku tulevikust.
Seotud artiklid
Euroopa Liit anno 2009
Alles hiljaaegu jäin põrnitsema ühe nõuka-aja paneelmaja lage: ontlik konstruktsioon, ilmne märk viimasest nn euroremondist. Ripplagi on üsna vaimukas leiutis - seda annab sättida nii, et kõik vanaaegsest lohakusest jäänud ehitusvead kaovad ning silmale jääb vaid sile pind. Ent ripplaemetafoori kasutades ei tahaks kõnelda idaeurooplaste raskest lapsepõlvest, pigem Euroopast endast, püüdlustest siluda ehedat ja krobelist tegelikkust ehk katsetest meeldida kõigile.
Eesti huvid Euroopa Liidus?
Eesti üritab ELis väga ettevaatlik olla. Mitte eriti poolt, mitte eriti vastu. Samas on päris mitmeid asju, kus võiks näidata algatust ja ka silma paista.
Läänemere strateegia – unikaalne algatus regiooni elukvaliteedi parandamiseks
Muutunud ja muutuva maailmaga, globaliseerunud maailmaga, tihedama konkurentsiga maailmaga silmitsi seistes peame otsima uusi lahendusi, mis aitavad meil säilitada konkurentsivõimet ning Euroopale iseloomulikku elukvaliteeti, millega me tänaseks harjunud oleme.
Aafrika – kirevus ühtsuses
Rahu ja õitsengut tänases Aafrikas ei paista. Mitmed probleemid nagu maa kõrbestumine ja vaesumine pigem süvenevad. Ometi peitub Aafrikas tohutu potentsiaal, mis vallandudes kõigutab kogu maailma väga tugevasti.
Jaakobi redel
Zuma või mõne teise temasarnase populisti esilekerkimine Lõuna-Aafrikas oli võib-olla vältimatu. Nüüd seisab küsimus selles, kas ta suudab rakendada kampaania ajal ilmutatud populistliku energia üleriikliku muutustelaine teenistusse või hakkab tema administratsiooni iseloomustama jõhker ümberjagamine ja teatavate jõudude soosimine.
Õhk, vesi ja toit Somaalias
Piraatlusest lahtisaamiseks tuleks stabiliseerida julgeolekuolukord maismaal, elavdada majandus ning panna Somaalia riigina toimima.
Somaalia sidemees
Somaalias toimuva tagajärjed võivad kõige halvemal juhul olla palja ihusilmaga näha mõne Tallinna kõrghoone ülemisel korrusel asuvast šikist kokteilibaarist.
Maailmarevolutsioonist majandusliku ekspansionismini
Hiina-Aafrika suhte areng alates 20. sajandi keskpaigast: keskendumine maavaradele ei luba arendada vaeste Aafrika riikide majanduste teisi harusid.
Suunamuutused Prantsusmaa Aafrika poliitikas
Millised on Prantsusmaa huvid Aafrikas 21. sajandi algul, kuhu paigutub Must Manner Prantsuse välispoliitilisel maastikul ning milles seisneb paljuräägitud rupture Prantsusmaa ja Aafrika vahelistes suhetes?
Aafrika – viimane moderniseeruv maailmajagu
Kõrge sündimus ja seda tasakaalustav kõrge suremus on Aafrikas alles asendumas kaasaegse rahvastiku taaste tüübiga, mille tunnusjoonteks on pikk eluiga ja madal sündimus. Üleminekuga kaasnevad riskid ja konfliktid...
Märkmeid reisist Mauritaaniasse
Kõrbeliiva pealetungi ja telklinnaku suuruse järgi saab hinnata ka järgmise poliitilise režiimi stabiilsust.
Lissaboni leping Saksamaa õiguse kaalukausil
Läinud suvest saati, kui iirlased oma referendumil Lissaboni lepingule „ei" ütlesid, teab enamik eurooplasi, et Lissaboni leping reguleerib Euroopa Liidu reformi. Ent vähesed teavad, et tänaseks on veel üks riik peale Iirimaa, kes seda lepingut ratifitseerinud ei ole - nimelt Saksamaa. Veelgi vähemad teavad põhjust, miks see nii on. Saksamaa poliitikud, tavaliselt tuntud ühise Euroopa idee eestvedajatena, muidugi ei soovi selle ebamugava teabe suure kella külge panemist.
Must Manner. Must auk
Ega me üldiselt Aafrikast üleliia palju ei tea ega märka. Seda isegi mitte ainult Eestis, vaid teatud määrani läänemaailmas laiemalt.
Kas Euroopa Liidu ühisel välis- ja julgeolekupoliitikal on tulevikku?
Pärast Iraagi sõda on paljude meelest naeruväärne rääkida Euroopa Liidu ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast (ÜVJP, ingl k CFSP). Tekkis ju ELis selge lõhe otsustavas küsimuses, kas toetada USA juhitud invasiooni. Paljude arvates on see ELile õppetund, mis näitab, et liit peaks keskenduma sellele, milles ta on edukas, s.t majandusliku integratsiooni edendamisele, ning unustama oma ambitsioonid välis- ja julgeolekupoliitikas.
Viisavabadus “uute” naabritega kui poliitiline väljakutse Euroopa Liiduga liitujaile
Juba mõnda aega on ida poolt kosta nurinat, et Euroopa Liidu laienemine piirab "uute" naabrite, st Venemaa, Ukraina, Moldova ja Valgevene kodanike senist liikumisvabadust, et Euroopas on tekkimas uued eraldusjooned või et Berliini müüri asemele on kerkimas uus, Schengeni müür. Ja nagu tavaliselt, nurin on jälle leidnud Lääne-Euroopas kaastundliku kuulaja. Nii mõnedki riigid on seadmas sisse lihtsustatud viisanõudeid "uute" naabrite mõnedele inimgruppidele (diplomaadid, ärimehed, tudengid jt).
Euroopa kujuneb iseenesest impeeriumiks
Kui Balti riigid Euroopa Liitu astumisest rääkima hakkasid, suhtusid Venemaal nii mõnedki sellesse mõistetava ärritusega. Venemaa jaoks oli tegu ju lõpliku lahtiütlemisega mõjusfääride illusioonist, mõistmisega, et kaotatud impeeriumi pole enam võimalik hoida ka geopoliitilises ja majanduslikus haardes, rääkimata riigipiiridest.