Eesti koostöö ELi lõunanaabrusega: strateegilised eesmärgid ja fookus
RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2022
Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide käekäik on Eestile tähtis, sest nende demokraatliku arengu toetamine ja stabiilsuse tagamine aitab kaasa Eesti laiemate välispoliitiliste eesmärkide saavutamisele. ELi lõunanaabruse riikides tegutsemine näitab, et Eesti huvitub ka ELi kui terviku tulevikust.
Seotud artiklid
Valgevene kui lakmuspaber
Läänemaailmal on aeg tõestada, et demokraatlikud väärtused ei ole pelgalt sõnakõlks.
Kaua tehtud, kaunikene
Lissaboni lepingu kaitsedimensioon aasta pärast lepingu jõustumist – kas ebaõnnestumine?
Maha vaikitud allianss
Telgitaguse diplomaatia olemasolu kahe riigi vahelistes suhetes ei ole midagi uut. Hea näide on Sasha Polakow-Suransky raamatus käsitletud Iisrael ja Lõuna-Aafrika Vabariik – kaks riiki, mis ei kuulunud külma sõja ajal kumbagi domineerivasse blokki ning kogesid rahvusvahelist survet oma poliitika muutmiseks.
“Moskva embuses” (Euroopa tango, taktimõõt 4/4)
Hoolimata Venemaa lähenemiskatsetest Nato ja Euroopa Liidu suunas kumab Kremli lähedaste ideoloogide sõnadest läbi autoritaarsuse ja imperialismi vaim.
Rahvusvaheline koostöö küberjulgeoleku tagamisel
Globaalne küberjulgeolek on sama tugev nagu tema nõrgim lüli.
Kõige idapoolsem lääs ja kõige läänepoolsem ida
Eestit külastanud Türgi Euroopa Liidu asjade minister ja pealäbirääkija Egemen Bağış leiab Diplomaatiale antud usutluses, et tema maa saamine euroliidu liikmeks on vältimatu, sest Euroopale on Türgit vaja rohkem, kui Türgile Euroopat. Intervjueeris Kaarel Kaas.
Euroopa Liit anno 2009
Alles hiljaaegu jäin põrnitsema ühe nõuka-aja paneelmaja lage: ontlik konstruktsioon, ilmne märk viimasest nn euroremondist. Ripplagi on üsna vaimukas leiutis - seda annab sättida nii, et kõik vanaaegsest lohakusest jäänud ehitusvead kaovad ning silmale jääb vaid sile pind. Ent ripplaemetafoori kasutades ei tahaks kõnelda idaeurooplaste raskest lapsepõlvest, pigem Euroopast endast, püüdlustest siluda ehedat ja krobelist tegelikkust ehk katsetest meeldida kõigile.
Medvedevi leping
Venemaa ettepanek sõlmida Euroopa uue julgeolekuarhitekuuri leping vaevalt et teoks saab. Küll aga võib Moskva välja võidelda endale soodsamaid reforme OSCEs ning heldemaid pakkumisi partnerlussuheteks NATO ja ELiga.
Eesti huvid Euroopa Liidus?
Eesti üritab ELis väga ettevaatlik olla. Mitte eriti poolt, mitte eriti vastu. Samas on päris mitmeid asju, kus võiks näidata algatust ja ka silma paista.
Läänemere strateegia – unikaalne algatus regiooni elukvaliteedi parandamiseks
Muutunud ja muutuva maailmaga, globaliseerunud maailmaga, tihedama konkurentsiga maailmaga silmitsi seistes peame otsima uusi lahendusi, mis aitavad meil säilitada konkurentsivõimet ning Euroopale iseloomulikku elukvaliteeti, millega me tänaseks harjunud oleme.
Aafrika – viimane moderniseeruv maailmajagu
Kõrge sündimus ja seda tasakaalustav kõrge suremus on Aafrikas alles asendumas kaasaegse rahvastiku taaste tüübiga, mille tunnusjoonteks on pikk eluiga ja madal sündimus. Üleminekuga kaasnevad riskid ja konfliktid...
Märkmeid reisist Mauritaaniasse
Kõrbeliiva pealetungi ja telklinnaku suuruse järgi saab hinnata ka järgmise poliitilise režiimi stabiilsust.
Aafrika – kirevus ühtsuses
Rahu ja õitsengut tänases Aafrikas ei paista. Mitmed probleemid nagu maa kõrbestumine ja vaesumine pigem süvenevad. Ometi peitub Aafrikas tohutu potentsiaal, mis vallandudes kõigutab kogu maailma väga tugevasti.
Lissaboni leping Saksamaa õiguse kaalukausil
Läinud suvest saati, kui iirlased oma referendumil Lissaboni lepingule „ei" ütlesid, teab enamik eurooplasi, et Lissaboni leping reguleerib Euroopa Liidu reformi. Ent vähesed teavad, et tänaseks on veel üks riik peale Iirimaa, kes seda lepingut ratifitseerinud ei ole - nimelt Saksamaa. Veelgi vähemad teavad põhjust, miks see nii on. Saksamaa poliitikud, tavaliselt tuntud ühise Euroopa idee eestvedajatena, muidugi ei soovi selle ebamugava teabe suure kella külge panemist.