Eesti koostöö ELi lõunanaabrusega: strateegilised eesmärgid ja fookus
RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2022
Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide käekäik on Eestile tähtis, sest nende demokraatliku arengu toetamine ja stabiilsuse tagamine aitab kaasa Eesti laiemate välispoliitiliste eesmärkide saavutamisele. ELi lõunanaabruse riikides tegutsemine näitab, et Eesti huvitub ka ELi kui terviku tulevikust.
Seotud artiklid
Lääne esmased õppetunnid Venemaa Ukraina-vastases tegevuses
Miks päriselt Venemaa koondab vägesid Ukrainasse ja selle ümber, teab vaid president Vladimir Putin ja talle lähedal seisev sisering, kuid oleks rumal uskuda, et see jõudemonstratsioon pole seotud signaalidega, mida Moskva Kiievist ja lääneriikide pealinnadest saab. Lääneriigid ei tohi Venemaa infooperatsioonidest ja vägede koondamisest end päriselt ega näiliselt heidutada lasta.
Kaubeldes Putini oligarhidega, toetab Euroopa Kremli jõupingutusi ELi hävitamiseks
Vladimir Putin on kuulutatud maailmapoliitikas paariaks. Selle paaria eesmärk on ennekõike raha ja majanduslike hoobadega “vallutada Euroopa”. Euroopa juhid jäävad aga Kremlist rääkides ja vastutegevuses ebamääraseks ning Euroopa ärimehed ostavad jätkuvalt Venemaalt toorainet, toetades nõnda Euroopa-vastase propaganda rahastamist. See nõiaring peab lõppema.
Valgevene on pärast tormi viitsütikuga pomm
Kuigi Valgevene president Alaksandr Łukašenka üleastumisi ja inimõiguste rikkumisi on raske unustada ja andeks anda, tuleb Euroopa Liidul jätkata suhtlust praeguse võimueliidiga ning vältida Venemaa-vastaste meeleolude toetamist Valgevenes, kus neid on väga palju. Kui Moskva tunneb, et on Valgevenet kaotamas, on tõenäoline, et käivitub Krimmi või Donbassi tegevuskäik ja EL-i piirile tekib järjekordne külmutatud konflikti piirkond.
Venemaa peab hübriidsõda ja suurendab oma mõjuvõimu lõhestunud Gruusias
Nagu tavaliselt, püüab Venemaa lõigata kasu Gruusia mürgisest poliitilisest õhustikust ja kasutada ära lahkhelisid. Venemaa on kahekordistanud survet ja šantažeerib Gruusiat, et sundida haavatavat riiki muutma ametlikult oma läänemeelset välispoliitikat. Õõnestades oma demokraatiat ja lähenemist läänele liigub Gruusia Venemaa huviorbiiti.
Kergendus? Ei veel… Suur töö ootab ees
Tervisekriis näib võtvat kogu aja ja energia, majanduskriis kõik ülejäänu, kuid Euroopa Liidul tuleb tegelda ka kliima ning aina juurde tekkivate uute katsumustega.
Piisas vaid Ühendkuningriigi lahkumisest ja kõik ülejäänud saavad järsku aru, miks EL tegelikult toimib
Rootsi ei ole Euroopa Liitu armunud, kuid aegamisi on aru saadud, et suurema osa ajast on ühendus reaalselt kasulik.
Euroopa Liidu idapartnerite väiksed sammud ja lootus paremale tulevikule
Euroopa Liidu idanaabruses toimuval on otsene mõju ühendusele endale.
Euroopa Liidu taaskäivitamise kell tiksub halastamatult
Tervisekriisist taastumise teele asumine ja kriisi ületamine on kõigile Euroopa Liidu riikidele aasta kõige tähtsam teema.
Kuidas näeb Euroopa Liit Ukrainat?
What is Ukraine's perception in the EU? Cases of Germany, France, Italy, Poland. Kiiev, New Europe Center, 2020
Euroopa Liidu ja Hiina investeerimiskokkulepe ilmestab, miks ELi ühine välispoliitika võibki jääda unistuseks
Ränka kriitikat pälvinud Euroopa Liidu (EL) ja Hiina igakülgne investeerimiskokkulepe (CAI) on Balti riikidele – Eestile, Lätile, Leedule ehk 3B-le – ebamugav kolmnurk Euroopa, Hiina ja USA teljel. See näitab, millised võivad olla ELi ühise välispoliitika kaudsed mõjud liikmesriikidele ning miks ELi ühine välispoliitika ebaõnnestub juba enne õhku tõusmist.
Uuest migratsioonileppest sõltub Schengeni ala tulevik
Oma stabiilsuse huvides peaks Euroopa Liit migratsioonipoliitikas kokkuleppele jõudma.
Euroopa Liit kui suverään või sopran
Suveräänsuse mõistmiseks leidub erinevaid viise.
Liberaalse maailmakorra uued proovikivid: energiaharta lepingut ümbritsevate vastuolude ümberhindamine
Energiaharta lepingust lahti öeldes seaks Euroopa Liit ohtu oma liberaalsed väärtused.
Euroopa (energia)julgeolek ja Venemaa maagaas
Euroopa Liidu liikmesriigid ei peaks kartma Vene maagaasist loobumist.
Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna võlu ja valu
Inimõiguste eest seismine pole nii lihtne, kui väljastpoolt paistab.
eSwatini 21. sajandil
Kuningas Mswati III on üks vähestest ainuvalitsejatest maailmas.