Jäta menüü vahele
Nr 206 • August 2021 26. august 2021

Otsustavad valimised otsustusvõimetul Saksamaal

Sel suvel on Euroopas paljude silmad pööratud Saksamaale. Pole ka ime, sest 26. septembril toimuvad föderaalvalimised lõpetavad Angela Merkeli 16-aastase Saksamaa valitsemise ajastu. Peale selle ei ole föderaalvalimistel aga suurt midagi kindlat.

Daniela Schwarzer
Daniela Schwarzer

Avatud Ühiskonna Sihtasutuste Euroopa ja Euraasia piirkonna tegevjuht ja Berliini vabaülikooli politoloogia auprofessor

26. septembril toimuvad föderaalvalimised lõpetavad Angela Merkeli 16-aastase Saksamaa valitsemise ajastu. Foto: Reuters/Scanpix

Kuna viimaste nädalate arvamusküsitlused näitavad kristlikele demokraatidele (CDU) umbes 28-protsendilist toetust, on siiski enam-vähem kindel, et CDU moodustab taas suurima parlamendirühma. Kui CDU võidab valimised, ei tähenda see siiski tingimata, et järgmine Saksamaa liidukantsler on kristlik demokraat. Isegi kui konservatiivid teeksid koostööd teise koha saavutava erakonnaga, kelleks on suure tõenäosusega rohelised või sotsiaaldemokraadid (SPD), ei suuda nad saada parlamendis häälteenamust. Sellisel juhul hakkab Saksamaad juhtima tõenäoliselt roheliste või sotsiaaldemokraatide juhitav kolme erakonna valitsusliit.

Teiseks on kindel, et ühelgi CDU, roheliste ega SPD juhtival kandidaadil ei ole praegu tugevat valijate toetust, et astuda Angela Merkeli kingadesse. Konservatiiv Armin Laschet ei ole suutnud end pärast kurnavat erakonnasisest juhikoha võitlust edukalt näidata. Hiljutine küsitlus näitab, et ainult 15 protsenti sakslastest hääletaks otsevalimistel tema poolt.

Sarnastes küsitlustes võidab kõige selgemalt Saksamaa praegune rahandusminister ja asekantsler Olaf Scholz umbes 20-protsendilise toetusega. Kuid veel on ebaselge, kas tal õnnestub oma väga isikukeskse kampaaniaga veenda sakslasi hääletama rohkem SPD poolt, mille juhivalimisi ta ei suutnud võita. Selle aasta algusest on SPD roheliste järel mõne protsendipunkti võrra madalama, praegu umbes 17 protsendi juures oleva tulemusega kolmandal kohal.

Ilmselt Saksamaa 2021. aasta sügisel suure tõenäosusega rohkem iseendale kui Euroopa ja maailma probleemidele.

Lühidalt öeldes on Saksamaa valimistel kõik lahtine. Võimalikud on erinevad valitsusliidud ja kantsleriks võib tõusta kes tahes kolmest kandidaadist. Keegi neist ei oleks tugeva seljatagusega. Nii CDU Laschet kui ka roheliste Annalena Baerbock võitlevad plagiaadisüüdistustega. Scholz peab nutikalt kasutama oma toetust parteist lahku löömata. Koalitsiooniläbirääkimised, eriti kui need hõlmavad kahte suhteliselt võrreldava tugevusega parteid – rohelisi ja SPDd – koos liberaalse ja tõenäoliselt üsna kindlakäelise väiksema FDPga, võivad kujuneda pikaks ja väsitavaks. Seetõttu keskendub Saksamaa 2021. aasta sügisel suure tõenäosusega rohkem iseendale kui Euroopa ja maailma probleemidele.

Roll maailmas

Kuid ometi peaks ta just seda tegema. Kuna Saksamaa majanduslik edu tugineb Euroopa ja rahvusvahelisele avatusele, mõjutavad teda eriti ohud nagu pandeemiad või kliimamuutused, muutused maailmakorras, näiteks digiteerimine, ning liberaalse demokraatia ja kasvava autokraatia süvenev süsteemne konflikt kogu maailmas. Kesk-Euroopa kaubandusjõuna sõltub liitvabariik suurel määral avatud majandusest ja poliitilisest koostööst riikidega üle kogu maailma.

Ja mida keerukamaks maailm muutub, seda rohkem peab Saksamaa oma välispoliitikat ja rahvusvahelist positsiooni ümber mõtestama: Saksamaa tugevus – rahvusvaheline avatus ja majanduspartnerlused – ei ole muutunud ainult haavatavuse allikaks, nagu on viimasel ajal näidanud COVID-19 pandeemia ja selle majanduslikud mõjud. Rahvusvaheline sõltuvus, isegi kui see on vastastikune, piirab Saksamaa soovi ja suutlikkust rahvusvahelisel areenil tegutseda. Võimalik, et rohkem kui kunagi varem on küsitav, kas Saksamaa majandusmudel ja väärtuspõhine välispoliitika jäävad usutavaks ja tulemuslikuks.

Võimalik, et rohkem kui kunagi varem on küsitav, kas Saksamaa majandusmudel ja väärtuspõhine välispoliitika jäävad usutavaks ja tulemuslikuks.

Teiseks on küsitav, kuidas Saksamaa suudab kaitsta oma peamist tugevust: majanduslikku konkurentsivõimet. Võitluses tehnoloogilise ja digitaalse juhirolli nimel on Saksamaa, nagu ka EL, konkurentidest tükk maad maha jäänud. Ainus viis järele jõuda ja taastada juhtpositsioon, et digimaailma korra norme ja struktuure koos kujundada, on Saksamaa ja ELi koostöö sarnase mõtteviisiga riikidega, eriti USAga, aga ka Aasia partneritega.

Eesmärk ei ole ainult tugevdada majanduslikku konkurentsivõimet, vaid veelgi põhjalikumalt üheskoos kujundada reeglistikku tehnoloogiatele, mis on liberaalse demokraatia ja tõusvate autokraatiate konflikti keskmes. Need on võtmetähtsusega küsimused, millega Saksamaa uus juht silmitsi seisab. Ja see, millise tee ta valib, mõjutab oluliselt Atlandi-üleseid suhteid, aga ka Saksamaa ja ELi strateegiat suhetes Hiina, Venemaa, Türgi ja teistega.

Euroopa Liidu ankur

Kui miski on Saksamaa vaatest kindel, siis see on tugeva ELi hädavajalikkus: ELi liikmesus ja Saksamaa juhiroll 27 liikmega liidus on suurendanud riigi jõukust ja võimu ning koos NATOga on see poliitiline alustala, mis määratleb Saksamaa geopoliitilise positsiooni. EL – pärast Brexitit ilmselt pigem Euroopa – on endiselt prisma, läbi mille vaatab suure tõenäosusega ka järgmine Saksamaa juht riigi rahvusvahelisele rollile ja konkreetsetele strateegiatele kõige pakilisemate välispoliitiliste ülesannetega toimetulekuks.

Samas on EL aga enam kui 15 aastat kestnud kriiside tõttu sisemiselt sügavalt lõhestunud. Seega on järgmise Saksamaa valitsuse põhiülesanne sama, mis ametist lahkuval kantsleril: hoida ELi koos – Euroopa ja Saksamaa enda huvides. Suure tõenäosusega püüab Berliin jätkata Põhja-Lõuna ja Ida-Lääne lõhede ületamist. Kuigi need lõhed väärivad üksikasjalikku analüüsi ega jaga riike selgelt homogeensetesse rühmadesse, toovad mõlemad suunad esile suuri pingeid ELi sees. Esimene neist tähistab sotsiaalmajanduslikku lahknevust ja vastuolulisi nägemusi majanduse juhtimisest, teist aga kasutatakse, et kirjeldada sügavalt erinevaid arusaamu rahvuslikust ja Euroopa identiteedist, suveräänsusest ning mõne valitsuse puhul, näiteks Ungari ja Poola praegune valitsus, ka liberaalsest demokraatiast.

Järgmise Saksamaa valitsuse põhiülesanne sama, mis ametist lahkuval kantsleril: hoida ELi koos – Euroopa ja Saksamaa enda huvides.

Saksamaa uue juhi ülesandeks on luua usaldusväärsed ja kindlad suhted kõikide ELi juhtidega. See võtab aega ja nõuab tugevat poliitilist pühendumust. Euroopa juhid on vägagi teadlikud, et nad kaotavad Euroopa Ülemkogus oma kõige kauem tegutsenud kolleegi. Ükski teine riigipea ega valitsusjuht ei ole näinud ELi nii mitmes kriisis, alates 2008. aasta finantskriisist ja sellele järgnenud riigivõla- ja panganduskriisidest, Venemaa Krimmi annekteerimisest ja sõjast Donbassis, rändekriisist ja Brexitist kuni COVID-19ni ning sellega kaasnevate sügavate majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedeni.

Kuigi mõned Saksamaa juhtimisel langetatud otsused olid väga vastuolulised, tunnustatakse ikka ja jälle Merkeli rahulikkust ja vastupidavust kompromissi leidmisel Euroopas. Prantsusmaa, kes on tavaliselt vähem huvitatud laiapindse kompromissi saavutamisest, on endiselt Saksamaa peamine partner, ning 2022. aasta kevadel toimuvad Prantsusmaa presidendivalimised on Saksamaa ja Euroopa vaatest tõenäoliselt kõige olulisem Euroopa tulevikku mõjutav poliitiline sündmus järgmise aasta esimeses pooles.

Suur koorem ja ootused

Merkel ehitas Saksamaa eesotsas oldud 16 aasta jooksul juhirolli, mis ületas kaugelt Euroopa Ülemkogu. Kui Donald Trump hakkas USA presidendina liberaalset rahvusvahelist korda lõhkuma ning lõhestas ka kodumaa demokraatlikku ja liberaalset ühiskonda, langes lootus Merkelile kui vaba maailma uuele juhile. Kuigi tal tuli Trumpi valitsusajal näidata karmi kätt Atlandi-ülestes suhetes, lükkas ta otsustavalt tagasi liberaalse demokraatia vastased rünnakud Euroopas, kui Ungari ja Poola valitsus hakkasid muutma oma põhiseadusi ning nõrgendama vaba ajakirjandust ja kodanikuühiskonda.

Just lõhestunud ELi ja meie maailmajao liberaalse demokraatia katsumuste taustal peab Saksamaa uus liidukantsler näitama kindlameelsust, ambitsioonikust ja realistlikkust ning väga tugevalt toetama partnerlust sarnase mõtteviisiga riikidega nii ELis kui ka kogu maailmas.

Rahvusvaheline keskkond on muutunud nii oluliselt, et Saksamaal, nagu ka igal teisel riigil, on üha raskem võtta sisulist juhirolli ja kujundada arenguid ELis või rahvusvahelisel areenil.

Pea kümme aastat tagasi, 2014. aastal näitasid tollased Saksamaa juhid, liidupresident Joachim Gauck, välisminister Frank-Walter Steinmeier ja kaitseminister Ursula von der Leyen Müncheni julgeolekukonverentsil sõnavõttudes teed Saksamaa uuele ja tugevamale rollile. Liitvabariigi võimu kasvades ELis ja rahvusvahelisel areenil valitses nii kodu- kui välismaal suur nõudlus föderaalvalitsuse suurema vastutuse järele. Merkel täitis selle osaliselt, samas kui teised ootused ei täitunud kunagi. Ja siiski, võrreldes praegusega olid asjalood toona suhteliselt lihtsad. Rahvusvaheline keskkond on muutunud nii oluliselt, et Saksamaal, nagu ka igal teisel riigil, on üha raskem võtta sisulist juhirolli ja kujundada arenguid ELis või rahvusvahelisel areenil.

Just seetõttu on Saksamaa järgmise valitsuse ülesanded niivõrd suured. Ühelt poolt tuleb ennetada ja terviklikult tegeleda Saksamaa ja ELi mitmesuguste riskide ja raskustega – ning tegutseda tuleb kiiresti. Kuid Saksamaa, nagu ka tema partnerid ELis, on hädas oma majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse mudeli kohandamisega rahvusvahelise keskkonna põhjapanevate muutustega. Selge on see, et rahvusvahelised ja siseriiklikud arengud on omavahel väga tihedalt põimunud ja nõuavad ühtset lähenemist. Ainult rahvuslikest ei piisa. Arvestades sisemisi ja väliseid katsumusi, millega meie maailmajagu silmitsi seisab, on kõige olulisem sügavam, ennetavam ja leidlikum sarnaselt mõtlevate valitsuste koostöö Euroopas.

Seotud artiklid