Eesti koostöö ELi lõunanaabrusega: strateegilised eesmärgid ja fookus
RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2022
Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide käekäik on Eestile tähtis, sest nende demokraatliku arengu toetamine ja stabiilsuse tagamine aitab kaasa Eesti laiemate välispoliitiliste eesmärkide saavutamisele. ELi lõunanaabruse riikides tegutsemine näitab, et Eesti huvitub ka ELi kui terviku tulevikust.
Seotud artiklid
Euroopa seisab paljude valikute ees
Me elame kummalisel ajajärgul. Veel oleme kinni võitluses rahvuslike huvide eest seoses liitumisega Euroopa Liiduga, aga teiselt poolt peame juba suutma ka näha ennast ühe osana Euroopast, mille huvid on ka meie rahvuslikud huvid.
Euroopa julgeolekust kitsamas ja laiemas plaanis
Diplomaatia eelmises numbris vaatles Alyson Bailes Euroopa Liidu (EL) kaitsekontseptsiooni tausta. Kaitsekontseptsioonid tulenevad aga julgeolekuhinnanguist ja järgnevalt põgus pilk Euroopa julgeolekupoliitilisele mõtlemisele.
Sihiseadmise takerdustest liitumise ootel
Niisiis on 1. maini jäänud vähem kui kolm kuud. Rahvavalgustusliku retoorika aeg on ammu möödas - see lõppes septembris. Kui enne referendumit oli poliitikute jutt üle paisutatud ja keskendus selgitustele, mida Eesti hakkab liitumise järel Euroopast eurodes või kroonides saama, siis aasta viimastel kuudel oleksin oodanud poliitilises sihiseadmises selget pööret. Täisliikmelisus on käeulatuses. Sestap: mis mõtteid mõlgutavad otsustajad riigikogus, valitsuses, välisministeeriumis? Missugusena kujutavad nad ette Eesti rolli ühinevas Euroopas?
Sakslasest eurooplase Euroopa integratsiooni visioon
Euroopa läheneb 2004. aasta 1. maile - kuupäevale, mis talletatakse kunagi meie konfliktidest lõhestatud maailmajao ajalooraamatutesse. Kesk- ja Ida-Euroopa uued iseseisvad riigid, mis olid alles hiljuti Nõukogude Liidu rõhumise all, ühinevad vabalt oma õnnelikumate Lääne-Euroopa partneritega Euroopa Liidus. Meie kohal võlvuva Euroopa Liidu ühiskatuse all võivad nad esmakordselt ajaloos ühendada oma ressursid ja seega oma saatuse ELi seniste liikmetega, aidates kaasa meie kõigi paremale tulevikule. Seeläbi panevad nad ELi institutsioonid karmilt proovile, sest kunagi varem pole liiduga ühinenud nii palju riike korraga. Samuti pole kunagi varem ELis olnud nii suurt ületamist vajavat majandusliku ja sotsiaalse arengu lünka. Ja et teha asi veelgi väljakutsuvamaks - ELi idasuunaline laienemine toimub märkimisväärsete majandusraskuste ajal.
Uus Euroopa põhiseadus: Laekenist Roomani
Euroopa ühendamine käib käsikäes veelgi intensiivsema Euroopa integratsiooni protsessiga, mida ma nimetaksin konstitutsionaliseerimisprotsessiks. Protsess sai alguse kaksteist aastat tagasi Maastrichtis ning jätkus Amsterdamis ja Nice'is. See kiirenes veelgi Laekeni deklaratsiooni ja Euroopa Tulevikukonvendi tegevuse tulemusel. Nüüd on valitsustevahelise konverentsi ülesandeks põhiseaduse heakskiitmisega see protsess lõpule viia.
Eesti peaks õppima Lõuna-Aafrika vigadest
Kauaaegset pressivabadust nautinud riikides on meediaväljaannetel tavaks oluliste sise- ja välispoliitiliste sündmuste toimumise ajal neid ka kajastada. Lisaks toimuva aktuaalsuse rõhutamisele annab sündmuse kiire vahendamine pressile võimaluse täitevvõimu vahetumalt küsitluse alla võtta. See sunnib selle esindajaid alalises valmisolekus olema, et oma töö kohta selgitusi anda. Selline demokraatia valvuri roll ei kuku Eesti meedial alati hästi välja, kahjuks ka teemade puhul, kui see oleks hädavajalik.
Euroopa Liidu põhiseaduslik leping: Eesti ja Euroopa valikud
Euroopa Tulevikukonvent kutsuti kaks aastat tagasi ellu kui seni Euroopa Liitu (EL) vaevanud demokraatia defitsiidi ja valitsemise läbipaistmatuse võimalik lahendus. Lisaks loodeti lahendada veel rida olulisi pikaajaliselt probleemseid küsimusi: riikide ja liidu pädevussuhted, rahvusparlamentide tulevane roll, lepingute lihtsustamine ja liidu roll põhiõiguste tagamisel.
Läti välispoliitika pärast Prahat ja Dublinit
Pikka aega valitsenud rahvusvahelist poliitilist keskkonda võivad mõjutada näiliselt väheolulised sündmused, mis võivad toimuda ka hetkel, mil neid ridu kirja panen. See reaalsus erineb vägagi sellest, milline oli maailm veel kuuskümmend aastat tagasi või isegi lähiminevikus.
Eesti suhtumine Euroopa Liitu peab muutuma
Kujutagem Euroopa Liitu ette majana, kus elavad suure perena Euroopa rahvad. Kui pere kasvab, tuleb vanadel olijatel end koomale tõmmata, et uutele ruumi teha. Muidugi on võimalik ka korruseid ja hooneid juurde ehitada. Perekonna koospüsimiseks on aga oluline, et igal liikmel on koht ühise söögilaua ääres, ühises elutoas ja kamina ümber.
Ühtne Euroopa ja Eesti rahvuslikud huvid
Eesti liitumine Euroopa Liiduga 1. mail 2004 on paljuski muutnud Eesti välispoliitika ja teiste valdkondade riikliku poliitika kujundamise lähtekohti. Maailmas mõjuvõimsa riikide liidu liikmena on Eesti võimalused oma eesmärkide saavutamiseks märgatavalt avardunud. Eesti rahvuslike huvide edendamisel mängivad suurt rolli teiste liikmesriikide toetus ning liikmesriikide huvide koosmõju. Meie muutunud staatusest tuleneb aga ka vajadus arvestada kõigi 25 liikmesriigi huvidega oma poliitiliste otsuste kujundamisel. Seetõttu on muutunud üha aktuaalsemaks meie poliitika rõhuasetuste ja tegevuspõhimõtete täpne määratlemine.
Euroopa valikud ja Türgi
Rooma leping, mis allkirjastatud 1957. aasta 25. märtsil, sätestab, et "mis tahes Euroopa riik võib astuda loodava Ühenduse liikmeks". Selle seadusetähe järgimisel on aset leidnud viis järjestikust laienemist, kuues on silmapiiril ning seitsmenda osas heietatakse lootusi. Viimane puudutab eeskätt Türgit, mille maismaast paikneb vähemasti 5% geograafilises Euroopas.
Peter Mandelson: laienemisel on nii poliitiline kui ka majanduslik tähendus
Peter Mandelson on mees, kes viis tegelikult Briti leiboristid 1997. aastal võimule. Tema oli Tony Blairi valimiskampaania peaideoloog. Aasta varem kirjutas Mandelson raamatu "Blairi revolutsioon", mille kordustrükk ilmus aastal 2002.
Hollandi prioriteedid Euroopa Liidu eesistujamaana
Aasta 2004 olulisust Euroopa Liidu jaoks ei saa alahinnata. 1. mail ühines Euroopa Liiduga kümme uut liikmesriiki. Juuni teisel nädalal valisid kõigi 25 liikmesriigi kodanikud uue Euroopa Parlamendi ning 25-liikmeline Euroopa Komisjon astub viieks aastaks ametisse novembris. Euroopa Parlament esitab oma seisukoha komisjoni presidendi kandidaadi kohta pärast suvevaheaega. Lisaks sellele võivad Euroopa põhiseadusliku leppe esimesed rahvahääletused toimuda juba 2004. aasta hilissügisel.
Euroopal on Türgit vaja
Sellel kuul kogunev Euroopa Liidu Ülemkogu otsustab, kas kutsuda Türgi Euroopa Liiduga (EL) liitumisläbirääkimisi pidama või mitte. Vastav otsus sünnib peamiselt nn Kopenhaageni kriteeriumide alusel toimuva hindamise järel. Euroopa Komisjon kinnitas oma oktoobrikuises raportis, et Türgi olukord vastab neile tehnilist laadi kriteeriumidele üldjoontes ja on seega kõneluste alustamiseks valmis. Ülemkogu kaalutlusi mõjutavad aga veel teisedki tegurid. Näiteks arvestavad Euroopa riigijuhid Türgi võimaliku ELi liikmesuse prognoositava mõjuga nii enda riikidele kui liidule tervikuna, koduse avalikkuse arvamusega jmt.
Robert Cooper: Euroopa vajab rohkem julgeolekukultuuri
Diplomaat Robert Cooperi on nädalakiri The Economist tituleerinud Briti välisministeeriumi litsentseeritud mõtlejaks. Tema esseed, mis nüüd on Fontese kirjastatuna saadaval ka eestikeelses raamatus "Riikide murdumine. Kord ja kaos 21. sajandil", kuuluvad paljude ekspertide arvates samasse kategooriasse Samuel Huntingtoni ja Frances Fukuyama krestomaatiliste tekstidega.
Euroopa julgeolekustrateegia – mida see tähendab liikmesriikidele ja kodanikele?
Euroopa Liidu 2003. aasta detsembri tippkohtumisel kiitsid riigijuhid heaks dokumendi "Turvaline Euroopa paremas maailmas", mis kannab alapealkirja "Euroopa julgeolekustrateegia" - ja nii seda tavaliselt kutsutaksegi.