Edward Lucas
Autor
Edward Lucas
Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse (CEPA) vanemteadur
Teemad:
Viimati uuendatud: 26. august 2021, 12:38

Selles pole midagi uut, et Euroopa on jagunenud osadeks, seda enam, et ilma eraldusjoonteta kontinent oleks lihtsalt igav ja hall. Samas ei anna see põhjust, et lõhestatusega liialdada või seda üle tähtsustada.

Nr 118/119 • Juuni 2013

Oma väärtustest on põhjust kinni pidada nii põhimõttelistest kui ka pragmaatilistel kaalutlustest lähtudes.

Nr 94/95 • Juuni 2011

Poola püüd luua paremaid sidemeid Venemaaga tõi positiivseid tulemusi vaid ajutiselt.

Nr 92 • Aprill 2011

Katsed riike ja rahvaid kategoriseerida pole kunagi väga hästi õnnestunud.

Nr 89 • Jaanuar 2011

Kui kaugele on jõudnud ajalooteadvuse nihe, mille järel sellised riigid nagu Eesti ei pelga enam, et nende suur idanaaber püsib ajalooversiooni juures, mis seab kahtluse alla nende olemasolu alused?

Nr 82 • Juuni 2010

Rõhutasin oma 2015. aastal ilmunud raportis „The Coming Storm“ („Saabuv torm“), et Läänemere piirkond ei ole kaitse planeerimisel strateegiliselt ühtne.

Nr 206 • August 2021
USA

Ameerika valimised tekitasid seekord “Ida-Euroopas” vähe elevust, miks?

Nr 111 • November 2012

Nüüd, kui Eesti on jõudnud rahvusvahelistes suhetes objekti rollist subjekti rolli, on väljakutseks eduloo arendamine uutes tingimustes.

Nr 100 • Detsember 2011

Sel kuul toimunud õnnetus on kohutav. Kuid see ei kalluta Poolat teelt edu suunas - teelt, millest tema naabritel on ainult võita.

Nr 80 • Aprill 2010

Üheskoos jagub Läänemere-äärsetel riikidel raha, inimesi ja relvastust, et luua tõhus piirkondlik julgeolekusüsteem, mis heidutab ka kõige salakavalamaid ja metsikumaid Kremli kurikaelu.

Nr 73 • Oktoober 2009

Edward Lucas analüüsib, kus võib puhkeda järgmine kriis Vene-Lääne suhetes. Võimalikke tulipunkte on 23.

Nr 62 • Oktoober 2008

Mul oli tunne, nagu oleks ma paavsti enda isiklik sõber, kirjeldab Edward Lucas suhtlemist Lennart Merega.

Nr 31 • Erinumber, märts 2006

Mõttekoda võiks olla koht, kus poliitikute praktilisus, ajakirjanike operatiivsus ja teadlaste põhjalikkus omavahel kokku saavad, leiab Edward Lucas.

Nr 25 • Oktoober 2005

Kremlis valitseb kindlasti rõõmus elevus. Ainsas kohas, kus Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja välispoliitika (CFSP) võinuks tõesti midagi tähendada - suhetes ELi idapoolsete naabritega -, on see osutunud täiesti tulutuks. Õigupoolest mitte lihtsalt tulutuks, vaid lausa läbikukkunuks.

Nr 27 • Detsember 2005

Mõneti kummaliselt on praeguste ikestatud rahvaste parim liitlane vene šovinism. Lühema aja kestel võib see muuta asju hullemaks, kuid see annab ometi millegi, millele vastu seista.

Nr 58/59 • Juuni/juuli 2008

Edward Lucas otsib endiste ikestatud rahvaste seast asjalikku suurhertsogiriiki, mis suudaks esindada mainitud seltskonda küsimustes, mis neile korda lähevad.

Nr 35/36 • Juuli/august 2006

On väga tõenäoline, et Venemaa õpib viimase kriisi ajal tehtud vigadest. Kas Eesti suudab sedasama?

Nr 46 • Juuni 2007
Timothy Snyder, „Bloodlands: Europe between Hitler and Stalin“. New York: Basic Books, 2010. 544 lk.

Kohustusliku kirjanduse loetelu koostamine Euroopa idaosa viimase sadakonna aasta ajaloo teemal on õige pingeline ja raske tegevus. Mina paneks esikümnesse Czesław Miłoszi „Vangistatud mõistuse” koos Kundera romaanide, Ahmatova luule, Mandelštami mälestuste, Solženitsõni „Ivan Denissovitši” ja Djilase „Uue klassiga”. Venclova ja Brodski peavad ka sinna mahtuma. Niisiis on kellegi, kes pole sellest piirkonnast pärit, äramahutamine päris keeruline.

Nr 87/88 • Detsember 2010
Michael Stuermer, "Putin and the Rise of Russia" Geroge Weidenfeld & Nicholson, 2008. 288 lk.

Saksamaa suhted Vladimir Putini Venemaaga on tänapäeva Euroopa poliitika üks hämmastavamaid ja muret tekitavamaid külgi. Saksamaa on nii Venemaa suurim kaubanduspartner kui ka suurim liitlane. Just Saksamaa tõkestas NATO laienemise. Just Saksamaa muutis ELi esialgu karmi suhtumist pärast Venemaa sissetungi Gruusiasse.

Nr 69 • Mai 2009