Euroopa põhja ja lõuna vaheline eraldusjoon
Selles pole midagi uut, et Euroopa on jagunenud osadeks, seda enam, et ilma eraldusjoonteta kontinent oleks lihtsalt igav ja hall. Samas ei anna see põhjust, et lõhestatusega liialdada või seda üle tähtsustada.
Andes väärtustele kaalu
Oma väärtustest on põhjust kinni pidada nii põhimõttelistest kui ka pragmaatilistel kaalutlustest lähtudes.
Venemaa taaskäivitamine ja Kesk-Euroopa
Poola püüd luua paremaid sidemeid Venemaaga tõi positiivseid tulemusi vaid ajutiselt.
Kategooriliselt vale
Katsed riike ja rahvaid kategoriseerida pole kunagi väga hästi õnnestunud.
Võim ja ajalugu
Kui kaugele on jõudnud ajalooteadvuse nihe, mille järel sellised riigid nagu Eesti ei pelga enam, et nende suur idanaaber püsib ajalooversiooni juures, mis seab kahtluse alla nende olemasolu alused?
Ohtlik enesepete
Rõhutasin oma 2015. aastal ilmunud raportis „The Coming Storm“ („Saabuv torm“), et Läänemere piirkond ei ole kaitse planeerimisel strateegiliselt ühtne.
Mahajahtumine
Ameerika valimised tekitasid seekord “Ida-Euroopas” vähe elevust, miks?
Tere tulemast kõlbelisele pjedestaalile. Aga edasi?
Nüüd, kui Eesti on jõudnud rahvusvahelistes suhetes objekti rollist subjekti rolli, on väljakutseks eduloo arendamine uutes tingimustes.
In Memoriam: Lech Kaczyński
Sel kuul toimunud õnnetus on kohutav. Kuid see ei kalluta Poolat teelt edu suunas - teelt, millest tema naabritel on ainult võita.
Balti muremõtted
Üheskoos jagub Läänemere-äärsetel riikidel raha, inimesi ja relvastust, et luua tõhus piirkondlik julgeolekusüsteem, mis heidutab ka kõige salakavalamaid ja metsikumaid Kremli kurikaelu.
Uue külma sõja tulipunktid
Edward Lucas analüüsib, kus võib puhkeda järgmine kriis Vene-Lääne suhetes. Võimalikke tulipunkte on 23.
Lennart ja ajakirjanikud
Mul oli tunne, nagu oleks ma paavsti enda isiklik sõber, kirjeldab Edward Lucas suhtlemist Lennart Merega.
Mõttekojad, tõde ja demokraatia
Mõttekoda võiks olla koht, kus poliitikute praktilisus, ajakirjanike operatiivsus ja teadlaste põhjalikkus omavahel kokku saavad, leiab Edward Lucas.
Vene-Valgevene liit ja Euroopa Liidu ühtne välispoliitika
Kremlis valitseb kindlasti rõõmus elevus. Ainsas kohas, kus Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja välispoliitika (CFSP) võinuks tõesti midagi tähendada - suhetes ELi idapoolsete naabritega -, on see osutunud täiesti tulutuks. Õigupoolest mitte lihtsalt tulutuks, vaid lausa läbikukkunuks.
End vabaks laulvad ikestatud rahvad
Mõneti kummaliselt on praeguste ikestatud rahvaste parim liitlane vene šovinism. Lühema aja kestel võib see muuta asju hullemaks, kuid see annab ometi millegi, millele vastu seista.
Ida-Euroopa vajab head eestkõnelejat
Edward Lucas otsib endiste ikestatud rahvaste seast asjalikku suurhertsogiriiki, mis suudaks esindada mainitud seltskonda küsimustes, mis neile korda lähevad.
Aprillikriisi õppetunnid
On väga tõenäoline, et Venemaa õpib viimase kriisi ajal tehtud vigadest. Kas Eesti suudab sedasama?
Vereurmas maa
Kohustusliku kirjanduse loetelu koostamine Euroopa idaosa viimase sadakonna aasta ajaloo teemal on õige pingeline ja raske tegevus. Mina paneks esikümnesse Czesław Miłoszi „Vangistatud mõistuse” koos Kundera romaanide, Ahmatova luule, Mandelštami mälestuste, Solženitsõni „Ivan Denissovitši” ja Djilase „Uue klassiga”. Venclova ja Brodski peavad ka sinna mahtuma. Niisiis on kellegi, kes pole sellest piirkonnast pärit, äramahutamine päris keeruline.
Saksamaa ja Venemaa – Onu Vladi karukaisutus
Saksamaa suhted Vladimir Putini Venemaaga on tänapäeva Euroopa poliitika üks hämmastavamaid ja muret tekitavamaid külgi. Saksamaa on nii Venemaa suurim kaubanduspartner kui ka suurim liitlane. Just Saksamaa tõkestas NATO laienemise. Just Saksamaa muutis ELi esialgu karmi suhtumist pärast Venemaa sissetungi Gruusiasse.