Jäta menüü vahele
Rubriik

Analüüs

Filtrid:

Wales – Venemaa 1 : 0

Balti riigid ja Poola ei ole oma geograafilise asendi tõttu kergesti kaitstavad, kuid ka mitte enam nii lihtsalt rünnatavad.

Nr 133 • September 2014

Banderofoobia vene teadvuses

Vene „bandeeraluse müüt” ei kõnele midagi selle Ukraina ajaloo nähtuse kohta, küll aga võib paljugi kõnelda vene teadvusest enesest.

Nr 133 • September 2014

Maailmasõda: sõda, mis muutis kõike

Saja aasta eest alanud Esimene maailmasõda on jäänud kaasaegset ajastut kõige enam kujundanud konfliktiks.

Nr 132 • August 2014

Islamismi puhangud Iraagis – kas Araabia kalifaadi taassünd?

Kahjuks tundub, et patsiendi – haigestunud Iraagi riikluse – diagnoos on igas mõttes vägagi tõsine ning pikem raske haigus võibki osutada ravimatuks surmatõveks.

Nr 132 • August 2014

Põhja-Euroopa julgeolek pärast Helsingi lõppakti läbikukkumist

Euroopa peaks mõistma, et kui Helsingi kokkulepete reeglid ei kehti kas või ühe allakirjutanud riigi puhul, siis on olukord muutunud kogu Euroopa jaoks.

Nr 130/131 • Juuni 2014

Kuidas pareerida Venemaa energiadiplomaatiat

Moskva energiarelv võib halvemal juhul lüüa kiilu Ühendriikide ja Euroopa strateegilisse partnerlusse.

Nr 130/131 • Juuni 2014

Venemaa relvajõud Läänemere piirkonnas

Viimase viie aasta jooksul on kasvanud nii Vene üksuste kvaliteet kui kvantiteet.

Nr 130/131 • Juuni 2014

Krimmi sündmuste õppetunnid: kas Eesti riigikaitsemudel vastab täielikult meie vajadustele?

Idanaabril on tekkinud võime kasutada sõjalist jõudu väga kiiresti, rünnataval riigil jääb minimaalselt aega vastumeetmete rakendamiseks.

Nr 129 • Mai 2014

Müristamisest ja risti ettelöömisest: Leedu riigikaitse Ukraina kriisi ajal

Riigikaitse ja selle rahastamise praegune olukord on poliitiline läbikukkumine.

Nr 129 • Mai 2014

Midagi enamat kui õhu- ja raketitõrje: Poola relvajõudude moderniseerimine

Asukoha ning ajaloo õppetundide tõttu ei saa Poola loota nišivõimete ja spetsialiseerumise ideele, mida mõned Euroopa riigid on pakkunud majandusliku kitsikuse lahendamiseks.

Nr 129 • Mai 2014

Langedes Putini lõksu

Ukrainas toimuv on mõeldud testima Lääne võimet nõustuda Kremli mängureeglitega.

Nr 128 • Aprill 2014

Krimmi liitmine Venemaaga: õiguslik vaatenurk

Krimmi sündmused hargnesid väga kiiresti. Poolsaar liideti Venemaaga veidi vähem kui kuu ajaga, alates Vene-meelsete demonstratsioonide algusest Sevastopolis ja teistes kohtades. Juba 23. veebruaril, päev pärast Viktor Janukovõtši lahkumist, skandeerisid venelased Sevastopolis ja Kertšis, et Krimm on Venemaa, ja püüdsid asendada Ukraina lippe Venemaa omadega. Neli päeva hiljem otsustas Krimmi Ülemnõukogu (autonoomse vabariigi parlament) korraldada referendumi otsustamaks Krimmi staatuse üle. Referendum planeeriti 25. maile, kuid toimumise kuupäev toodi hiljem 30. märtsile ja lõpuks 16. märtsile.

Nr 128 • Aprill 2014

Mis on Ukrainas kaalul?

Gruusias Venemaa rikkus reegleid, aga ei vaidlustanud neid. Ukrainas esitab Moskva selge väljakutse kogu külma sõja järgse Euroopa korra põhiprintsiipidele.

Nr 127 • Märts 2014

Propagandasumusse mattunud Ukraina

Osa Ukraina revolutsiooni kogemusest ütleb paraku, et Lääne inimesed on kolklikud, kergeusklikud ja reaktsioonilised.

Nr 127 • Märts 2014

Ukraina – Euraasia tuleviku mõjutaja

Euroopa Liit peaks andma üheselt mõistetava signaali – Euroopasse kuuluval Ukrainal on tulevikus võimalik saada selle ühenduse kandidaatriigiks.

Nr 125/126 • Veebruar 2014

Ukraina kriisi allhoovused

Loodetavasti ei lähe sel korral nagu 17.sajandil, kui kasakate hetman Bogdan Hmelnitski otsustas, et edaspidi ei allu kasakad Poola kuningale, vaid Moskva tsaarile.

Nr 125/126 • Veebruar 2014

Euroopa raha jagamine

Euroopa Liidu 2014–2020 eelarve läbirääkimised: diplomaatilise analüüsi katse.

Nr 125/126 • Veebruar 2014

Saksa kindral, inglise keel ja ühendatud relvatööstus

On käes aeg tõstatada täie tõsidusega küsimus Euroopa relvajõudude loomisest.

Nr 125/126 • Veebruar 2014