Putini õukonna lavatagune: nüüdisdiktaatori eraelu
Venemaa president on tegelikult oma igapäevaelus väga üksik
Silmitsi Venemaa hübriidohtudega
Viimase aja reformide ja eelarve kasvatamise tõttu on Venemaa sõjavägi praeguseks palju tugevam, võimekam, parema varustuse ja taktikaga. Ukraina konflikt on siiski näidanud, et Venemaa kasvav sõjaline võimsus ei ole tähendanud niivõrd konventsionaalse või tuumajõu tugevnemist, kuivõrd eelkõige paremaid operatiivprotseduure strateegilisel ja taktikalisel tasandil. Eriti on Venemaa demonstreerinud süvenenud oskust kasutada taktikat, mida eri autorid on nimetatud asümmeetriliseks, mittekonventsionaalseks, hübriidseks, mittelineaarseks, mitmetähenduslikuks, piiranguteta või järgmise põlvkonna sõja taktikaks.
Maoistlikud kübaratrikid Aasias
Saatana hurmavaim trikk on veenda teid, et teda olemaski pole! (Charles Pierre Baudelaire, „Le Spleen de Paris” 1869) Ma olen juba kolm viimast aastat arvanud, et naksalism on meie riigi sisejulgeoleku suurimaks väljakutseks. (Manmohan Singh, India peaminister 2004–2014, mais 2010)
NATO partnerluspoliitika: uued probleemid, uued võimalused
Kuidas hallata partnereid, kes erinevad nii oma asukoha, võimete kui ka väärtuste poolest?
Ukraina energiamajandus – gaasiga ja gaasita
Tegelikult ei ole kellelgi täit kindlust, kas ja kuidas Ukraina eeloleval kütteperioodil hakkama saab.
Miks Iraak ei lagune?
Iraagi olukorra hindamisel läbi kaasaegsete sündmuste avaneb pilt, mis on vähemalt sama keerukas kui riigi pikk ajalugu.
Val ehk valimised Rootsis
14. septembri valimiste võitjaks Rootsis ei saa kuulutada ilmselt ühtegi erakonda ega ka rahvast tervikuna.
Wales – Venemaa 1 : 0
Balti riigid ja Poola ei ole oma geograafilise asendi tõttu kergesti kaitstavad, kuid ka mitte enam nii lihtsalt rünnatavad.
Banderofoobia vene teadvuses
Vene „bandeeraluse müüt” ei kõnele midagi selle Ukraina ajaloo nähtuse kohta, küll aga võib paljugi kõnelda vene teadvusest enesest.
Maailmasõda: sõda, mis muutis kõike
Saja aasta eest alanud Esimene maailmasõda on jäänud kaasaegset ajastut kõige enam kujundanud konfliktiks.
Islamismi puhangud Iraagis – kas Araabia kalifaadi taassünd?
Kahjuks tundub, et patsiendi – haigestunud Iraagi riikluse – diagnoos on igas mõttes vägagi tõsine ning pikem raske haigus võibki osutada ravimatuks surmatõveks.
Põhja-Euroopa julgeolek pärast Helsingi lõppakti läbikukkumist
Euroopa peaks mõistma, et kui Helsingi kokkulepete reeglid ei kehti kas või ühe allakirjutanud riigi puhul, siis on olukord muutunud kogu Euroopa jaoks.
Kuidas pareerida Venemaa energiadiplomaatiat
Moskva energiarelv võib halvemal juhul lüüa kiilu Ühendriikide ja Euroopa strateegilisse partnerlusse.
Venemaa relvajõud Läänemere piirkonnas
Viimase viie aasta jooksul on kasvanud nii Vene üksuste kvaliteet kui kvantiteet.
Krimmi sündmuste õppetunnid: kas Eesti riigikaitsemudel vastab täielikult meie vajadustele?
Idanaabril on tekkinud võime kasutada sõjalist jõudu väga kiiresti, rünnataval riigil jääb minimaalselt aega vastumeetmete rakendamiseks.
Müristamisest ja risti ettelöömisest: Leedu riigikaitse Ukraina kriisi ajal
Riigikaitse ja selle rahastamise praegune olukord on poliitiline läbikukkumine.
Midagi enamat kui õhu- ja raketitõrje: Poola relvajõudude moderniseerimine
Asukoha ning ajaloo õppetundide tõttu ei saa Poola loota nišivõimete ja spetsialiseerumise ideele, mida mõned Euroopa riigid on pakkunud majandusliku kitsikuse lahendamiseks.
Langedes Putini lõksu
Ukrainas toimuv on mõeldud testima Lääne võimet nõustuda Kremli mängureeglitega.