Eesti ja eestlased külma sõja strateegilises vastasseisus, II
Eelmises osas vaatlesime põgusalt Eesti ja Balti riikide rolli luureorganisatsioonide vastasseisus külma sõja algusaastatel. Tõdesime, et Balti riigid olid lääneriikidele oluliseks piirkonnaks, sest siin oli kontakt Nõukogude Liiduga vahetum kui enamikus teistes regioonides. Raudne eesriie oli poorne, Läänemeri kujutas mitte ainult barjääri, vaid ka ühendusteed, mida kasutasid osavalt eestlastest ja lätlastest paadipõgenikud, aga ka Lääne luureorganisatsioonidega koostööd tegevad pagulased. 1950. aastatel ülemeresõidud vaibusid ja arvatavasti lõppesid ning inimluuret asendasid raadioluure, õhuvaatlused ja 1960. aastatel juba ka satelliitluure.
President Trump ning USA ja Venemaa vaheliste suhete parandamine
Vaevalt viis kuud ametis olnud USA president George W. Bush kohtus 2001. aasta juunis Sloveenias üle aasta Venemaad presidendina valitsenud Vladimir Putiniga. Bush üllatas siis kogu maailma oma lihtsameelse avaldusega: „Vaatasin mehele silma. Mulle tundus, et ta on väga otsekohene ja usaldatav. Meil oli väga hea dialoog. Mul õnnestus tabada tema hingemaailma – mees on sügavalt pühendunud oma riigile ja selle peamistele huvidele.“
Missuguse näoga on Euroopa Liidu kaitsealane koostöö
Euroopa Liidu kaitsekoostöö liigub Eestile positiivses suunas.
Riigi informatsioonilise enesemääramise õigus ja rahvusvaheline inimõigus haridusele
Riigil ei ole õigust saladustele ja valedele.
Eesti ja eestlased külma sõja strateegilises vastasseisus I
Kuidas paistis Baltikum lääne luureteenistustele külma sõja ajal, aitab mõista ka praegust olukorda.
Venemaa „hegemooniavastane” pealetung: uus strateegia praktikas
Moskva puuduseks on ideoloogia puudumine, kuid ta üritab Läänt kurnata.
Franz Joseph I: inimesena ajas
Keisri ajastust pärinev ja osaliselt tema isiku läbi peegeldunud eetos laieneb ka tänapäeva.
USA uue presidendi välispoliitika saab olema pragmaatilisem ja suurte jõukeskuste keskne
Valgesse Majja valitud Donald Trump ei saa teha päris kõike, mis pähe mahub.
Trump tuleb võimule: USA välispoliitika muutumine
Küsimus on, kas valimiskampaania ajal välja hõigatud lubadused ka ellu viiakse.
Vanameedia luigelaul
Peavoolumeedia ei suutnud ameeriklaste paljusid soove tajuda.
Euroopa Liidu vastused terrorismilainele
Koostöövõimalusi on tegelikult Euroopa Liidu liikmesriikide vahel suurendatud, need tuleks vaid ära kasutada.
Burkast ja burkiinist
Burkiinide keelustamise asemel tuleks nende kandmist naeruvääristada.
Kremli totaalne infosõda ilma moraalsete piirideta
Moskva üritab eeskätt mõjutada Ukrainas tehtavat poliitikat.
Brexiti sõgedus
Ühendkuningriigi isolatsioon ei ole tänapäeva maailmas enam mõeldav.
NATO Varssavi tippkohtumine: hinnang
Allianss peaks olema suuteline kiiremini reageerima kriisolukorrale.
Kuidas sai iseseisvuse taastamine võimalikuks?
Eesti tee polnud NSV Liidust eraldumine, seega polnud meil ka NSV Liidu rahvusvahelisi kohustusi.
NATO liikmestaatuse uuring: Põhjamaade duo peab tegutsema üheskoos
Soomele tähendaks Põhja-Atlandi alliansiga liitumine fundamentaalset muudatust riigi välis- ja julgeolekupoliitikas.