Eestile lähedane Arktika on muutumas
Arktika Nõukogu vaatlejaliikme staatus võiks olla Eesti eesmärk.
Tänane Kaliningradi oblast: bastion 2.0, mitte aga koostöösild
Venemaal on Läänemere piirkonnas NATO suhtes sõjaline ülekaal.
Külma sõja vahendid eesti õhuruumis ja selle ümber
Nõukogude Liit arvestas tuumalöökidega Lääne-Euroopa pihta.
Miks maailma majanduskasv aeglustub ja kuidas see Eestisse puutub?
Viimaste sajandite majanduskasv on olnud pigem erakordne nähtus.
Diplomaatia ja majandus. Kas Eesti välispoliitika toetab välismajandust?
Tegelikult saame rääkida vaid ühest majandusest.
Hiina-Venemaa majandussidemed tugevnevad, ent on jätkuvalt pingelised
Venemaa majanduse pöördumine itta pole andnud loodetud tulemust.
Kas Hiina saab vanaks enne kui rikkaks?
Ühe lapse poliitika on osutunud ebaõnnestunuks ja tekitab tulevikus suuri probleeme.
Eesti ja eestlased külma sõja strateegilises vastasseisus, II
Eelmises osas vaatlesime põgusalt Eesti ja Balti riikide rolli luureorganisatsioonide vastasseisus külma sõja algusaastatel. Tõdesime, et Balti riigid olid lääneriikidele oluliseks piirkonnaks, sest siin oli kontakt Nõukogude Liiduga vahetum kui enamikus teistes regioonides. Raudne eesriie oli poorne, Läänemeri kujutas mitte ainult barjääri, vaid ka ühendusteed, mida kasutasid osavalt eestlastest ja lätlastest paadipõgenikud, aga ka Lääne luureorganisatsioonidega koostööd tegevad pagulased. 1950. aastatel ülemeresõidud vaibusid ja arvatavasti lõppesid ning inimluuret asendasid raadioluure, õhuvaatlused ja 1960. aastatel juba ka satelliitluure.
President Trump ning USA ja Venemaa vaheliste suhete parandamine
Vaevalt viis kuud ametis olnud USA president George W. Bush kohtus 2001. aasta juunis Sloveenias üle aasta Venemaad presidendina valitsenud Vladimir Putiniga. Bush üllatas siis kogu maailma oma lihtsameelse avaldusega: „Vaatasin mehele silma. Mulle tundus, et ta on väga otsekohene ja usaldatav. Meil oli väga hea dialoog. Mul õnnestus tabada tema hingemaailma – mees on sügavalt pühendunud oma riigile ja selle peamistele huvidele.“
Missuguse näoga on Euroopa Liidu kaitsealane koostöö
Euroopa Liidu kaitsekoostöö liigub Eestile positiivses suunas.
Riigi informatsioonilise enesemääramise õigus ja rahvusvaheline inimõigus haridusele
Riigil ei ole õigust saladustele ja valedele.
Eesti ja eestlased külma sõja strateegilises vastasseisus I
Kuidas paistis Baltikum lääne luureteenistustele külma sõja ajal, aitab mõista ka praegust olukorda.
Venemaa „hegemooniavastane” pealetung: uus strateegia praktikas
Moskva puuduseks on ideoloogia puudumine, kuid ta üritab Läänt kurnata.
Franz Joseph I: inimesena ajas
Keisri ajastust pärinev ja osaliselt tema isiku läbi peegeldunud eetos laieneb ka tänapäeva.
USA uue presidendi välispoliitika saab olema pragmaatilisem ja suurte jõukeskuste keskne
Valgesse Majja valitud Donald Trump ei saa teha päris kõike, mis pähe mahub.
Trump tuleb võimule: USA välispoliitika muutumine
Küsimus on, kas valimiskampaania ajal välja hõigatud lubadused ka ellu viiakse.
Vanameedia luigelaul
Peavoolumeedia ei suutnud ameeriklaste paljusid soove tajuda.