Pärast valimisi: parem- ja vasakpoolsed Ungaris
Lähiminevikule silmavaatamise asemel otsustas Ungari 1989. aastal selle unustada. See kujundab tänini riigi poliitikat, hoiab sotsialiste võimul ja on kergitanud silmapiirile majanduskriisi ohu.
Serbia seisab teelahkmel, reedetuse tunne hinges
Viimased viisteist aastat on Serbia ainult kaotanud: inimesi, jõukust, mõjuvõimu ja eneseaustust. Kas nüüd, kui tundub, et kaotada pole enam midagi, võib hakata ülesmäge minema?
Valida on Eesti ja Kreeka tee vahel
Sofia ajakirjanik Ilin Stanev selgitab, miks Bulgaaria kipub teel Euroopa Liitu viimse hetkeni maha jääma.
Kui suur on 20. august?
Mida me 20. augustil tähistame? Kas seda, et ajaloos oli üks järjekordne päev, kui tervet eesti rahvast maha ei tapetud?
Ida-Euroopa vajab head eestkõnelejat
Edward Lucas otsib endiste ikestatud rahvaste seast asjalikku suurhertsogiriiki, mis suudaks esindada mainitud seltskonda küsimustes, mis neile korda lähevad.
Kuidas saadakse selleks, mis ollakse
Tõik, et ühinenud Euroopal ei ole (veel) ühist kollektiivset mälu, ei anna põhjust eriliseks optimismiks ühise Euroopa enesetaju ja -kuvandi peatse tekkimise osas.
Professiooni paradoksid
Diplomaadi töö pole raske, diplomaadi töö on täis paradokse...” arvasin kuulvat Priit Kolbre vastust 2001. aasta suvel Brüsselis ühele diplomaadi abikaasale, kes oli hetk varem Priidule ilmselt öelnud, et diplomaadi töö on raske. Või – kes teab – kirjeldanud, kui raske on tema abikaasa töö. Või hoopis osutanud Priidu enda töö keerukusele.
Žestide ja reeglite poliitika
Venemaa poliitika Ida-Euroopas jaotab endised kaaslased NSV Liidus või Varssavi paktis sõpradeks ja nendeks, keda on võimalik mitte märgata.
Enesessetõmbumine ehk Ungari välispoliitika argipäevad
Ungari välispoliitika on toodud sisepoliitikale ohvriks ja seetõttu suudetakse saavutada ainult murdosake sellest, mida tegelikult saaks ja tuleks teha.
Euroopa uusim riik
Montenegrol seisab lähikuudel ja -aastatel ees tubli tuleproov, ent edu korral on see parim tõestus väitele, et Euroopa Liidu perspektiiv võib suunata riigi eduteele.
Bulgaaria on välismaa, aga Venemaa pole kana
Sofia peatänav kannab Tsaar-vabastaja nime ning tsaar Aleksander II Vabastaja mälestussammas seisab otse parlamendi peasissekäigu ees. Kui mõnelt bulgaarlaselt küsida, miks seda ratsameest Vabastajaks kutsutakse, vastab ta pikemalt mõtlemata: “Ta vabastas Bulgaaria.” Ainult vähesed teavad, et selle nime sai tsaar hoopis vene talumeeste pärisorjusest vabastamise eest.
Balti ajaloo 100 tähtsaimat päeva
Tänu varasemale iseseisvumisele õnnestus Balti riikidel näidata, kui suurel määral erinevad nad teistest liiduvabariikidest, ja kui rängalt eksivad need, kes arvavad, et mittetunnustamispoliitika põhimõtted huvitavad veel ainult ajaloolasi.
Juriidilisi vaateid Euroopa Liidule
Õpikud on oma ajastu peegel. Kuna õigus muutub ajas, siis kehtib see täiel määral ka juriidiliste kõrgkooliõpikute kohta. Külastage Tartus Rüütli tänava antikvariaati ja laske silme eest läbi sealne juriidiliste ainete kõrgkooliõpikute rivi. Seal need raamatud seisavad õlg õla kõrval ja igavikus võrdseks saanutena ühes reas: Piibu “Rahvusvaheline õigus” ja Keldri “Kolhoosiõigus”, 1920.-1930. aastate ajakiri Õigus ja Eesti NSV töökoodeksi kommenteeritud väljaanne. Seisma jäänud aeg – või kui mõelda õiguse sürrealistlikele hetkile, siis miks mitte sulanud aeg.
