Vastastikune sõltuvus: Euroopa Venemaa energialõa otsas
Energiakaubanduses valitseb Euroopa ja Venemaa vastastikune sõltuvus, kus mitte ainult Moskva, vaid ka Euroopa käes on tugevad kaardid, väidab Fiona Hill.
Energiajulgeolek: hunt ikkagi tuli metsast
Senine töö energiajulgeoleku osas tuleb olukorra tõsidust arvestades lugeda ebapiisavaks, seda nii Eestis kui Euroopa Liidus.
Gaasitrass või puudlirihm
Saksa-Vene gaasitrass meenutab Balti riikide ja Poola kaasosaluseta isegi maakaardil liiga selgelt jalutusrihma, mille otsa peremees idas püüab kinnitada puudlit läänes.
Väike päike Prantsusmaal
Tuumasüntees pole mägede taga. Kuid mäed on teadmata kaugustes.
Gaasitorude Läänemere põhja paigaldamise õiguslikud aspektid
Kristi Land selgitab, mida on rahvusvahelisel õigusel öelda Läänemerre rajatava Vene-Saksa gaasitoru kohta.
Eesti esimene täisaasta Euroopa Liidus
Tulevikus on ka Eestil võimalik senisest rohkem mõjutada ja suunata Euroopa Liidu poliitikat. Selleks tuleks veidi fookust muuta.
Aru tuleb saada, järele mitte teha!
Euroopa Liidu huvi on Venemaa stabiilsus ja rahu ning parimaks viisiks seda kindlustada peetakse Venemaa majanduse ainsa tugisamba püstihoidmist.
Soome energiapoliitika Venemaa mõõde
Energiapoliitika alternatiive paistab Soomel olevat vaid kaks: kas rohkem tuumaenergiat ja suurem sõltuvus Venemaast või lihtsalt suurem sõltuvus Venemaast.
Energeetiline julgeolek - mis see veel on?
Riigi energiaga varustatuse tagamine on ülesanne vähemalt miljardi muutujaga. Eriti keeruliseks teeb selle tõik, et tegemist on sisuliselt äriga, kus nii mõnedki riigid ise aktiivselt kaasa löövad.
Tengelpungade sõda
Vitali Portnikov väidab, et Ukraina ja Venemaa gaasikonfliktil polnud mingit tegemist ei poliitika ega majandusega, vaid kõik oli nagu alati: konkreetsed inimesed jagasid omavahel konkreetset raha.
Baltimaade ja Lõuna-Kaukaasia koostööstrateegiad ja reformimustrid
Kui Gazprom saavutab kontrolli Gruusia, Türgi ja Ukraina gaasituru üle, siis moodustub strateegiline rõngas ümber Musta mere, mis jääb seeläbi energia mõttes Venemaa püsiva kontrolli alla.
Illarionov: gaasisõda meenutab 1939. aasta baasinõudeid
President Putini kauaaegne majandusnõunik Andrei Illarionov astus lõppenud aasta 27. detsembril ametist tagasi, sest ei nõustunud Kremli gaasipoliitikaga Ukrainas. Järgnevalt avaldab Diplomaatia katkendeid Illarionovi raadiojaamale Ehho Moskvõ antud intervjuust, kus ta põhjendab oma otsust ja selgitab gaasisõja tausta.
Venemaa kui liberaalne impeerium
Väljavõtteid Anatoli Tšubaisi 2003. aasta septembris peetud kõnest
Venemaa energiavõim: kaks teed
Moskva võib teha panuse enda näitamisele kogu arenenud maailma usaldusväärse energiapartnerina, võib aga ka energiat relvana kasutades alustada uut pealetungi oma varasemate positsioonide taastamiseks naabermaadel.
Kremli kontrolli all
Viimastel aastatel aset leidnud Vene toorainetööstuse taasriigistamist on hinnatud suurimaks natsionaliseerimiseks pärast Oktoobrirevolutsiooni. Kremli vastsest omandist annab ülevaate George Šhabad.
Energiasõltuvus, naftaäri ja “Mažeikių nafta”
Leedu poliitikute üsna hiljutisest ajaloost saadud õppetund seisab selles, et soovmõtlemine ei vii kuhugi.
Venemaa Venezuela haigus
President Putini endine majandusnõunik Andrei Illarionov selgitab, millist mõju avaldab naftarahast elamine Venemaa majandusele, poliitikale ja ühiskonnale.
Gaas, reaalpoliitika ja ebaturvalisus
Baltimaad ei peaks osalema Läänemere gaasijuhtme projektis, sest see suurendab veelgi meie sõltuvust Venemaa gaasist ning takistab alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtmist, leiab Atis Lejinš.
Euroopa valikud pimedal XXI sajandil
Nr 28 • Jaanuar 2006