Venemaa kui liberaalne impeerium
Väljavõtteid Anatoli Tšubaisi 2003. aasta septembris peetud kõnest
On kujunenud nii, et tänaseks päevaks on Venemaa palgatase kõigi naabrite omast kõrgem. On kujunenud nii, et pensionide suuruse poolest on Venemaa tänaseks naabrite seas esikohal. (—) Venemaa on saavutanud kõigi SRÜ riikide hulgas elatustaseme ja elukvaliteedi poolest selge liidripositsiooni. See on kvalitatiivne näitaja. Kui aga vaadata kvantiteete, siis siin on kõik juba lausa demonstratiivne. (—)
Venemaa on tänaseks ainus ja unikaalne loomulik liider kogu SRÜ ruumis, seda nii majanduse mahu kui elatustaseme osas. See on lihtsalt fakti konstateerimine. Ma mõistan, et isegi tühipaljas faktide konstateerimine võib mõnede meie sõprade seas esile kutsuda peaaegu hüsteerilise reaktsiooni. Ent hüsteerikat on kõige parem ravida šokiga, šokiteraapiast aga, nagu te teate, ma üht-teist tean, mistõttu liikugem faktide konstateerimise juurest ülesannete püstitamiseni.
Ma leian, et Venemaa ei ole lihtsalt liider, vaid suudab seda ja peab järgmise 50 aasta jooksul kõigekülgselt suurendama ja tugevdama oma liidripositsiooni planeedi selles osas. Venemaa ideoloogia – ma olen selles täiesti veendunud – peab kogu nähtava ajaloolise perspektiivi jooksul saama liberaalse imperialismi ideoloogiaks, Vene riigi sihiks peab aga saama liberaalse impeeriumi ülesehitamine. (—)
Muidugi, liberaalne imperialism ei tähenda seda, nagu võiksime tõsiselt loobuda riigipiiride puutumatuse põhimõttest. Loomulikult ei tähenda see, et hakkame rikkuma rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud norme. See tähendab, et riik peab kõigi vahenditega kaasa aitama vene kultuuri arengule ning naabermaadel elavate teiste rahvaste kultuuride arengule. Liberaalne imperialism tähendab, et Vene riik peab kõigi vahenditega kaasa aitama Vene ettevõtete ekspansioonile meie piiride taha – meie naabrite juurde. See tähendab, et Vene riik peab seaduslikke vahendeid kasutades tegema kõik, mis võimalik, et toetada vabaduse ja demokraatia baasväärtusi mitte ainult Venemaal, ent ka kõikides naaberriikides. Meie maa ülesannete niisugune mõistmine viib fundamentaalselt teistsugustele järeldusteni nii meie sisepoliitika kui ka Venemaa koha osas maailmas. (—)
Vene keelest tõlkinud Kadri Liik
Seotud artiklid
Mark Voyger: Seekord peab Lääs lubatu kindlasti ära tegema
Putin loodab, et kui Trump saab presidendiks, tõmbab ta tagasi Ameerika toetust Ukrainale, Euroopale ja NATO-le. Kui Lääs ei tarni praegu Ukrainale piisavalt relvastust, nii et vastupealetung võiks toimuda veel selle suve lõpus, on venelastel aega enda kindlustamiseks ja veel suuremate vägede sissetoomiseks, rõhutas Ameerika Kiievi ülikooli professor Mark Voyger usutluses Diplomaatiale.
Vadõm Skibitskõi: Sõja müüdid ja tegelikkus
Ukraina luure töö on äärmiselt keeruline, eriti okupeeritud aladel, aga me tuleme sellega toime ja õpime uusi meetodeid, rõhutas Ukraina luure peavalitsuse ülema asetäitja Vadõm Skibitskõi usutluses Diplomaatiale. Ukraina sihtideks on infiltreeruda nendesse keskustesse, kus vaenlane otsuseid langetab ja kaitsta infot hankivate agentide võrgustikku.
András Rácz: Venemaa aeglane mürgistus
Pole tõsi, et Venemaa käsutuses on ammendamatu Nõukogude relvaarsenal või lõputu võimekus uusi mehi värvata ja välja õpetada. Seega pole kindel, kas Venemaa suudab sellistes tingimustes sõda jätkata kauem kui 2–3 aastat. Samas tähendab see, et needsamad 2–3 aastat on Ukrainale rasked, eriti käesolev, argumenteeris usutluses Diplomaatiale dr. András Rácz.
Vene luureteenistused äpardusid, sest režiimi turvalisus seati ühiskonna julgeolekust kõrgemaks
Hoolimata ulatuslike seirevõrgustikega julgeolekuaparaadi valvsusest ei suutnud Vene riik ära hoida terroristide rünnakut kontserdisaalile pealinna lähistel. On põhjust küsida, mis oli nurjumise taga. Miks Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB), kelle ülesanne on terrorismiga võidelda, pisendab Islamiriigi osalust rünnakus? Millised tagajärjed on sel tragöödial Putini režiimile? Neile küsimustele vastamiseks tuleb tunda Venemaa eripärast suhtumist terroritõrjesse.
Jüri Saar: Kuus teesi Venemaa kohta ja Lääne võidule viiv strateegia
Lääneriikidel on võimalik Venemaa marssimine pidama saada, kui lõpetada ülereageerimine Putini ähvardustele ja bluffimisele. Selleks on tarvilik, et Lääs kasutaks oma majanduslikku ja sõjalist võimekust ning samm-sammult suurendaks Ukrainale antavat hävitusjõulist abi. Eesmärgiks peab olema agressori kaotus, et Venemaast võiks viimaks ometi saada üks normaalne rahuarmastav riik.
Igor Gretski: Putini võltsvalimised – tugevnev haare keset opositsiooni dilemmasid
Hiljutised presidendivalimised kujunesid kõige vähem konkurentsitihedateks ja kõige läbipaistmatumateks kogu nõukogudejärgse Venemaa ajaloos. Nendega astus Vene maffiariik veel ühe sammu neototalitaarse diktatuuri poole, mida sisemiselt kindlustab imperialismi, läänevastasuse ja suurriikliku šovinismi ideoloogiline sulandumine.