CSCE/OSCE ja meie
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni 30. sünnipäeva künnisel heidab Riina Kionka tagasipilgu selle organisatsiooni rollile Balti riikide lähiajaloos. Irooniat ajaloos jätkub: mõnigi mehhanism, mis sai loodud meie toetuseks, pöördus hiljem meie vastu.
Après nous, le déluge
Pärast kahe referendumi ja eelarvekõneluste läbikukkumist on Euroopa sügavas kriisis. Eesti ja teiste uute liikmete huvides on ta sealt välja tuua.
Ummikteed
Euroopa praegused kriisid toovad kaasa ohu, et EL võibki vormuda Margaret Thatcheri ideaalide kohaselt – pelgalt vabakaubandustsooniks.
Atlantismi saamislugu Kesk- ja Ida-Euroopas
Kas Kesk- ja Ida-Euroopa riigid jäävad ka tulevikus Ameerika liitlasteks või sätivad nad end millalgi Prantsusmaa kiiluvette, unustades, et parimad kogemused on neil just USAga?
Euroopa Liit ja selle eesistuja Suurbritannia
Tuleb pidada saatuse irooniaks, et ELi ajaloo ühe raskeima kriisi ajal võtab liidu juhtimise üle just Suurbritannia, riik, mis end Euroopaga üldse ei samastagi. Ometi on kriisist väljapääs olemas, väidab György Schöpflin.
Ida ja Euroopa
Ida-Euroopa mõiste on kunstlik, ent Euroopa eneseteadvusele tõenäoliselt siiski vajalik ja seetõttu võibolla pikema elueaga, kui muidu arvata võiks.
Euroopa edukuse eeldused
“Euroopa Liit ei ole kriisis. Ta on sügavas kriisis” diagnoosisid analüütikud ja poliitikud finantsperspektiivi ja põhiseaduse leppe takerdumise järel. Liitu nimetatakse küll poksiringiks, eluohtlikuks tupikteeks, isegi Waterloo lahinguväljaks. Samas seavad mitmed riigid ELi endiselt eeskujuks ja püüdlevad selle liikmeks. Miks näeb EL seestpoolt sageli armetum ja sihitum välja kui eemalt?
Retsepte äärmise vaesuse likvideerimiseks meie eluajal
Küllap võtab iga kriitilise meelega lugeja mõningase eelarvamusega kätte raamatu, mis kuulutab millegi lõppu. Francis Fukuyama “Ajaloo lõpp” ja Jeremy Rifkini “Töö lõpp” on eesti lugejale tuntumad variandid kaasaegsete kuulsuste tööde pikas nimistus. Nüüd siis kuulutab vaesusele lõppu hinnatud professor ja ÜRO peasekretäri erinõunik Jeffrey Sachs.
Lõvikutsikad, keda juhtisid eeslid?
Briti ajalookirjutuses on Esimene maailmasõda viimastel aastatel pälvinud stabiilselt palju tähelepanu ja vaatenurkade nappuse üle kurta ei saa. Valusaid teemasid jagub veel üheksakümne aastagi järel ning üheks selliseks villiks Ühendkuningriigi talla all on kahtlemata alaealised sõdurid.
Baltimaade vabanemise Rootsi tunnistaja
Rootsis on ilmunud diplomaat Lars Fredéni mälestusteraamat, kus on juttu põhiliselt Läti ja Leedu, aga ka Eesti iseseisvuse taastamise protsessist aastatel 1989 –1991. Autor oli nende sündmuste tunnistajaks kohapeal.
Jackson ja Potter
Nr 22/23 • Juuli/august 2005