Jäta menüü vahele

Diplomaatia

Euroopa eneseotsingud

Nr 22/23 • Juuli/august 2005

Euroopa eneseotsingud

Eesti polnud veel NATO liigegi, kui NATO Iraagi sõja pärast suure sisetüli maha pidas. Nüüd, kui oleme napilt aasta olnud Euroopa Liidus, on Prantsuse ja Hollandi referendum ning uus eelarve suutnud paisata põhjalikku kriisi ka ELi. Vaevalt et Eesti, kui ta 1990. aastatel Venemaa süüdistusi tõrjudes ning OSCE nõudmisi täites, acquis’ga harjudes ja armeed moderniseerides NATO ja ELi poole sammus, midagi sellist oskas ette kujutada. Sihiks võetud organisatsioonid paistsid harmoonilised ja sihikindlad, tõsine tüli tundus võimatu.

Nr 22/23 • Juuli/august 2005

Après nous, le déluge

Pärast kahe referendumi ja eelarvekõneluste läbikukkumist on Euroopa sügavas kriisis. Eesti ja teiste uute liikmete huvides on ta sealt välja tuua.

Nr 22/23 • Juuli/august 2005

Ummikteed

Euroopa praegused kriisid toovad kaasa ohu, et EL võibki vormuda Margaret Thatcheri ideaalide kohaselt – pelgalt vabakaubandustsooniks.

Nr 22/23 • Juuli/august 2005

Atlantismi saamislugu Kesk- ja Ida-Euroopas

Kas Kesk- ja Ida-Euroopa riigid jäävad ka tulevikus Ameerika liitlasteks või sätivad nad end millalgi Prantsusmaa kiiluvette, unustades, et parimad kogemused on neil just USAga?

Nr 22/23 • Juuli/august 2005

CSCE/OSCE ja meie

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni 30. sünnipäeva künnisel heidab Riina Kionka tagasipilgu selle organisatsiooni rollile Balti riikide lähiajaloos. Irooniat ajaloos jätkub: mõnigi mehhanism, mis sai loodud meie toetuseks, pöördus hiljem meie vastu.

Nr 22/23 • Juuli/august 2005

Euroopa Liit ja selle eesistuja Suurbritannia

Tuleb pidada saatuse irooniaks, et ELi ajaloo ühe raskeima kriisi ajal võtab liidu juhtimise üle just Suurbritannia, riik, mis end Euroopaga üldse ei samastagi. Ometi on kriisist väljapääs olemas, väidab György Schöpflin.

Nr 22/23 • Juuli/august 2005

Ida ja Euroopa

Ida-Euroopa mõiste on kunstlik, ent Euroopa eneseteadvusele tõenäoliselt siiski vajalik ja seetõttu võibolla pikema elueaga, kui muidu arvata võiks.

Nr 22/23 • Juuli/august 2005

Euroopa edukuse eeldused

“Euroopa Liit ei ole kriisis. Ta on sügavas kriisis” diagnoosisid analüütikud ja poliitikud finantsperspektiivi ja põhiseaduse leppe takerdumise järel. Liitu nimetatakse küll poksiringiks, eluohtlikuks tupikteeks, isegi Waterloo lahinguväljaks. Samas seavad mitmed riigid ELi endiselt eeskujuks ja püüdlevad selle liikmeks. Miks näeb EL seestpoolt sageli armetum ja sihitum välja kui eemalt?

Nr 22/23 • Juuli/august 2005

Retsepte äärmise vaesuse likvideerimiseks meie eluajal

Küllap võtab iga kriitilise meelega lugeja mõningase eelarvamusega kätte raamatu, mis kuulutab millegi lõppu. Francis Fukuyama “Ajaloo lõpp” ja Jeremy Rifkini “Töö lõpp” on eesti lugejale tuntumad variandid kaasaegsete kuulsuste tööde pikas nimistus. Nüüd siis kuulutab vaesusele lõppu hinnatud professor ja ÜRO peasekretäri erinõunik Jeffrey Sachs.

Nr 22/23 • Juuli/august 2005

Lõvikutsikad, keda juhtisid eeslid?

Briti ajalookirjutuses on Esimene maailmasõda viimastel aastatel pälvinud stabiilselt palju tähelepanu ja vaatenurkade nappuse üle kurta ei saa. Valusaid teemasid jagub veel üheksakümne aastagi järel ning üheks selliseks villiks Ühendkuningriigi talla all on kahtlemata alaealised sõdurid.

Nr 22/23 • Juuli/august 2005

Baltimaade vabanemise Rootsi tunnistaja

Rootsis on ilmunud diplomaat Lars Fredéni mälestusteraamat, kus on juttu põhiliselt Läti ja Leedu, aga ka Eesti iseseisvuse taastamise protsessist aastatel 1989 –1991. Autor oli nende sündmuste tunnistajaks kohapeal.

Nr 22/23 • Juuli/august 2005