Transatlantilised suhted: kas status quo või uus lähenemine?
Enne USA presidendivalimisi läbi viidud küsitlused ja meediakajastused näitasid, et enamus Euroopa riikide avalikkusest soovis demokraadist senaatori John Kerry võitu. Selle enamuse pettumuseks juhib järgmised neli aastat Ameerika Ühendriike aga jätkuvalt president George W. Bush. President, kelle selja taga on üle poole valijatest, viimase poole sajandi tugevaim toetus kongressis, kelle riik on võimsaim majandusjõud ja kelle sõjalised kulutused moodustavad NATO 570 miljardist 400 miljardit dollarit, ei pea ei sise- ega välispoliitikas kompromisse tegema, kui ta seda ei soovi.
Euroopa Liit ja laienemine
Euroopa Liit on algusaastatest peale seisnud vastakuti kahe probleemiga: kas, kuhu ning kuidas laieneda ja mismoodi suhtuda oma lähinaabritesse? Need küsimused tõusid päevakorrale juba siis, kui Euroopa Liit kandis alles Euroopa Majandusühenduse nime ja kuus asutajariiki ehk neli Teise maailmasõja võitjat (Prantsusmaa, Holland, Belgia, Luksemburg) ning kaks kaotajat (Saksamaa, Itaalia) suunasid 1957. aastal sõlmitud Rooma lepingute raames pilgu oma nn siseasjadelt väljapoole.
Euroopal on Türgit vaja
Sellel kuul kogunev Euroopa Liidu Ülemkogu otsustab, kas kutsuda Türgi Euroopa Liiduga (EL) liitumisläbirääkimisi pidama või mitte. Vastav otsus sünnib peamiselt nn Kopenhaageni kriteeriumide alusel toimuva hindamise järel. Euroopa Komisjon kinnitas oma oktoobrikuises raportis, et Türgi olukord vastab neile tehnilist laadi kriteeriumidele üldjoontes ja on seega kõneluste alustamiseks valmis. Ülemkogu kaalutlusi mõjutavad aga veel teisedki tegurid. Näiteks arvestavad Euroopa riigijuhid Türgi võimaliku ELi liikmesuse prognoositava mõjuga nii enda riikidele kui liidule tervikuna, koduse avalikkuse arvamusega jmt.
Argument ÜRO vastu
Viimasel, 59. ÜRO peaassambleel septembri lõpus osales muude "kõrgeaususte" seas 64 presidenti, 25 peaministrit ja vähemalt 86 välisministrit. Selline erakordne osalus andis peasekretär Kofi Annanile alust oma tervituskõnes kinnitada, et "neil rasketel aegadel on ÜRO... inimkonna ühiseks ja asendamatuks koduks".
Mis on Ühinenud Rahvad?
Eesti keeles on kinnistunud nimetus Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja selle lühend ÜRO. Ingliskeelses hartas, asutamisaastast 1945, on see United Nations, lühendina UN. Seesama tähekombinatsioon on ka siin-seal maailmas näha sinikiivritel, mis on UNi vägede sõdurite peas. Mu meelest on eesti keelepruuki kunagi sisse surutud märgatav viga. "Organisatsioon" viitab ennekõike millelegi bürokraatlikule, millelegi, millest kirjutas Kafka.
Raamat: Sixty Million Frenchmen Can't Be Wrong. What Makes the French so French.
Kuidas on võimalik, et prantslased suitsetavad, söövad ja joovad per capita rohkem kui ükski rahvas maailmas, kuid põevad vähem südamehaigusi ja ülekaalulisust kui ameeriklased ning on kõrgeima elueaga? Kuidas on võimalik, et prantslased töötavad vaid 35 tundi nädalas, puhkavad 7 nädalat aastas ja näivad streikima hakkavat sama sageli ja kergemeelselt kui teised vahetavad pesu, kuid Prantsusmaa on maailma riikide majandusvõimu pingereas viiendal kohal?