Venemaa strateegilised huvid ja tegevused Balti piirkonnas
Heinrich Brauß, Dr. András Rácz. Russia’s Strategic Interests and Actions in the Baltic Region. Berlin, German Council on Foreign Relations, 2021
Ülevaade nii Venemaa sõjalisest tegevusest ja teistest julgeolekumeetmetest Balti piirkonnas kui ka NATO vastutegevusest. Kui Venemaa tegevusest ilmub sageli väga asjalikke ülevaateid, siis NATO arenguid sellise kvaliteediga tihti ei avaldata.
Seotud artiklid
Demokraatia kasvuraskused – Vene probleem
Möödunud aasta sügisel möödus kümme aastat ajast, kui Venemaal viimati tõrjuti tagasi riigipöördekatse. Toonane president Jeltsin põrmustas enda kukutamise katse, suunates kahuritule riigiduuma Valgele Majale. Kui seda meeles pidada, on ka kergem mõista asjaolu, miks Venemaal on siiamaani raske üle minna sellisele tegevusele, mida Lääne-Euroopas peetakse normaalseks demokraatlikuks poliitikaks. Valitud on siiski õige suund, kuigi teekond tundub olevat pikk. Seda näitasid hiljuti korraldatud üleriigilised duuma valimised. Iseenesest olid valimised ilmselt ju üsnagi ausad, aga valimiskampaania käigus soositi häbenematult Ühtset Venemaad, president Putini oma parteid. Seda võibki oodata niisuguses riigis, kus televisioon, massiteabevahenditest kõige olulisem, on oma mitmete kanalitega kas riigi otsese järelevalve all või vähemalt sellele allutatud.
Muutustest Eesti julgeolekukontseptsioonis pärast 2004. aasta 2. aprilli
Viimased viisteist aastat on Eestis eelisarendatud traditsioonilisi julgeolekumeetmeid: loodud on toimiv diplomaatia ja riigikaitseks üles ehitatud kaasaegsed NATO standarditele vastavad relvajõud. On tehtud kõik, mida on vaja selleks, et olla iseseisev riik ning astuda NATOsse ja Euroopa Liitu. Sisejulgeolek on pälvinud vähem kontseptuaalset tähelepanu ja seda on ka tagasihoidlikumalt rahastatud, mis sellel perioodil oli mõistetav ja andestatav. Praeguseks on aga vajadus kaasaegsema riikliku julgeolekutagatiste süsteemi järele ilmne.
“Superpresidentalismi” ohud – Voronin, Putin ja Moldova rahvuslikud huvid
Aastal 1939 sõlmitud pakt ja sellele järgnenud Balti riikide, Lääne-Ukraina ja Moldaavia annekteerimine Teise maailmasõja alguses aitas sillutada teed nn välisimpeeriumi loomisele ning Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike režiimide jõustamisele aastatel 1945 - 48.
NATOga ühinemine tähendab ka ühinemist NATO-Venemaa Ühisnõukoguga
Eesti ja teiste Balti riikide ühinemine NATOga on tähtis sündmus nii Euroopa kui ka transatlantilise julgeoleku seisukohast. Lisaks sellele, et see samm sümboliseerib külma sõja aegsete eraldusjoonte kustumist Euroopa kontinendil, kannab see endas nii mõndagi paljulubavat NATO tuleviku jaoks. Arvatavalt aitab Balti riikide liikmelisus kinnistada tugevaid transatlantilisi suhteid NATO sees ning annab üle ilma toimuvate NATO koalitsioonioperatsioonide toetuseks olulisi "nišivõimeid".
Eesti julgeolekupoliitika uus etapp
Eesti julgeolekupoliitikas seatakse pärast riigi liitumist NATO ja Euroopa Liiduga sihte järgmiseks perioodiks. Seni eri valdkondade poliitika üldise suuna määratlenud dokumendi "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused" kinnitas riigikogu 2001. aasta märtsis. See keskendus integratsioonile NATO ja ELiga. Nüüd on saanud valmis "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)" (edaspidi JPA), mis vaatab edasi.
NATO ja laiem Lähis-Ida
Väljakutsed seoses demokraatlike reformide algatamisega laiemas Lähis-Idas (ingl k Greater Middle East) on kaasa toonud rea olulisi arutelusid rahvusvaheliste institutsioonide ja riikide hulgas. Selles diskussioonis on kuulda paljusid hääli ja keeli, sealhulgas selle regiooni enda riikide omi ning USA ja meie NATO liitlaste omi Euroopas. Koos laiemale Lähis-Idale pühendatud artikliga Diplomaatias ühineb selle olulise diskussiooniga ka Eesti.
Moodne sõjatander
Sõjatander kui selline on territoorium ja/või akvatoorium, mis peab mahutama ja ära kannatama vaenutsevate osapoolte väed ning nende sõjategevuse. Sõjatander on kindlasti kolmemõõtmeline, kuid lisanduvad ka aeg ja sotsiaalne dimensioon, sest lahingutegevus ei hooli eriti ei poliitilisest süsteemist ega ka elanikkonnast, kes sinna on sattunud. Ehkki, kõrgemal (tehnoloogilisel) arengupositsioonil vaenupool püüab sõdida elanikkonda ja keskkonda säästvalt, kuivõrd see on võimalik.
Kainelt küberterrorismist
Kui terrorism oli enne 2001. aasta 11. septembrit paljudele ameeriklastele kauge ja mitte just väga aktuaalne mõiste, siis küberterrorismi küsimustega tegeldi päris palju juba eelmisel kümnendil ja see osutus vägagi populaarseks aruteluteemaks. Barry Collin California Julgeoleku ja Luure Instituudist on tunnustatult esimene, kes ühendas 1980. aastatel küberruumi ja terrorismi mõiste. Teaduslikult on seda ehk kõige rohkem edasi arendanud ja populariseerinud professor Dorothy Denning oma artiklites ja esinemistes, kuid probleem on nii terrorismi kui küberterrorismi mõiste laialivalguvuses.
Põgenemine vabaduse eest ehk mida venelased mõtlevad ja tahavad
Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, olid suured ootused, et kommunismist vabanenud Venemaa asub kindlalt läänemeelsele kursile: demokratiseerib oma poliitilise süsteemi, annab oma kodanikele võõrandamatud kodanikuõigused ning ühineb rahvusvahelise kogukonnaga. Vähemalt sellised olid president Boriss Jeltsini lubadused ametisse astudes.
Raamat: Eliot A. Cohen. Supreme Command – Soldiers, Statesmen and Leadership in Wartime.
Tegemist on raamatuga, mis ilmus 2002. aastal ning mis on paljude riikide sõjakoolide, aga ka politoloogide kohustusliku kirjanduse nimekirjas. 2003. aasta väljaandele on autor lisanud uue USA kaitseministri Rumsfeldi Afganistani operatsiooniga seotud tegevust analüüsiva järelsõna.
Raamat: Richard Pipes. Vixi. Memoirs of a Non-Belonger.
Harvardi ülikooli kauaaegse ajalooprofessori, tunnustatud Venemaa ja Nõukogude Liidu uurija Richard Pipesi memuaaride pealkiri "Vixi" on üheselt mõistetav. Ladina keeles tähendab see "Ma olen elanud". Hoopis keerulisem lugu on raamatu alapealkirjaga - vabas tõlkes võiks see kõlada "Muulase mälestused".
Maailmakongress ja rahvadiplomaatia
Soome-ugri rahvaste esimesel maailmakongressil vastu võetud maailma soome-ugri rahvaste koostöö põhimõtete, eesmärkide ja ülesannete deklaratsioonis on öeldud: "Soome-ugri rahvaste maailmakongress on nende rahvaste foorum, mis on sõltumatu valitsustest ja poliitilistest parteidest". Samasugused valitsusvälisust rõhutavad formuleeringud on säilinud ka kehtivas maailmakongressi ja Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee kodukorras.
Soome-ugri rahvastel on veel lootust
Asja lõppenud 4. soome-ugri maailmakongressi keskne teema oli meie rahvaste tulevik. Me elame globaliseeruvas maailmas. Globaliseerumisel saab olla nii üleilmne kui ka lokaalne mastaap.
Vene välispoliitika koordinatsioonimehhanismid
Venemaa välispoliitika mehhanism koosneb kolmest peamisest sõlmpunktist: president ja tema administratsioon, julgeolekunõukogu (SB) ning välisministeerium (MID). Vastavalt Vene põhiseadusele määrab Venemaa välispoliitika president, välisministeerium aga ainult teostab seda.
Aeg muretseda Põhja-Kaukaasia pärast
Beslani pantvangitragöödia õuduse šokk jääb meeltesse veel pikaks ajaks, ent selle draama geopoliitilised tagajärjed alles hakkavad kuju võtma. Praegu on ülim aeg hakata Põhja-Kaukaasia probleemidele senisest tõsisemat tähelepanu pöörama.
Maailm ja Venemaa pärast Beslani
"Meie maal toimub kohtuta hukkamisi nagu vooluliinil, "uue 1937. aasta" ohvreid on juba tuhandeid. Me rahustame end sellega, et tegemist on esialgu kõigest Tšetšeenia 1937. aastaga, ega meieni ometi välja ei jõuta. Nii arvata on väär ja kergemeelne. Riigis valitseb inimvihkajalik ideoloogia." - Anna Politkovskaja