Türgi: probleemi partner?
Kreeka Euroopa ja välispoliitika sihtasutus, 2021
Kreeka hinnangul ei ole Euroopa Liit 2021. aastal põgeniketulvaks paremini valmis kui 2015. aastal. ELi ja Türgi rändelepe küll peab veel, kuid Türgi kui partner triivib aina enam läänest eemale.
Seotud artiklid
Bideni uue transatlantilise strateegia 100 päeva tähendus Kesk- ja Ida-Euroopale
Danielle Piatkiewicz. Euroopa poliitika instituut, 2021
Lääne sõjalised võimed Põhja-Euroopas
Eva Hagström Frisell, Krister Pallin, Johan Engvall, Albin Aronsson, Jakob Gustafsson, Robert Dalsjö, Michael Jonsson, Björn Ottosson, Bengt-Göran Bergstrand, Viktor Lundquist, Diana Lepp, Anna Sundberg. Rootsi kaitseuuringute agentuur, 2021
Hübriidaatomid: Rosatom Euroopas ja tuumaenergia Valgevenes
Andrea Bonelli, Tomas Janeliūnas, Yuri Tsarik. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Euroopa geopoliitiline äratus
Luuk van Middelaar. Groupe d’études géopolitiques, 2021
Uued raketid, õõnestavad normid: Euroopa valikud pärast INF-lepingu kokkuvarisemist
Dominika Kunertova, 2021
Kriis taandudes laskub Ukrainale ebaselguse udu
Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu 22. aprilli teadaanne, et Venemaa tõmbab 7. aprillil alustatud välkõppusele koondatud väed tagasi, on tekitanud samavõrra segadust kui kergendust. Sellest teatest möödunud aja jooksul on Bideni administratsiooni avaldused ja kavandatav Bideni-Putini tippkohtumine segadust pigem lisanud kui hajutanud.
Diivan ja kaks minutit: diplomaatia mõjutushoovad
Eksimine pidavat inimlik olema. Ka kõige kogenumatel diplomaatidel, poliitikutel, ärimeestel võib mõnel olulisel üritusel midagi viltu kiskuda. Siiski jääb tahes-tahtmata üles küsimus, kas mõni protokolliline aps pole hoopis tahtlik möödalaskmine, mis võib rahvusvahelistes suhetes saatuslikuks saada.
Venemaa luure tegudele tuleb avalikult vastu seista
Vastuluures ei saa katla ühes nurgas tummisemat suppi keeta – vajalik on rahvusvaheline koostöö. Ignoreerida vastuvõetamatuid tegusid mujal või neid maha vaikida oma kodus tähendab rohkem ohvreid tulevikus.
Lääne esmased õppetunnid Venemaa Ukraina-vastases tegevuses
Miks päriselt Venemaa koondab vägesid Ukrainasse ja selle ümber, teab vaid president Vladimir Putin ja talle lähedal seisev sisering, kuid oleks rumal uskuda, et see jõudemonstratsioon pole seotud signaalidega, mida Moskva Kiievist ja lääneriikide pealinnadest saab. Lääneriigid ei tohi Venemaa infooperatsioonidest ja vägede koondamisest end päriselt ega näiliselt heidutada lasta.
Kas lääne üksmeelsest toetusest Ukrainale piisab Kremli heidutamiseks?
Lääne praegune reaktsioon Venemaa provokatiivsetele ähvardustele on tähelepanuväärselt operatiivne ja konkreetne, kuid soovitud mõju saavutamiseks peavad poliitilistele avaldustele järgnema olulised praktilised sammud.
Vene oht püsib, Hiina oma suureneb
Ajal, mil Läänemaailm on viimase aasta jooksul suuresti keskendunud koroonapandeemiale, ei ole konventsionaalsed ja tavapärased ohud kusagile kadunud. Maailm meie ümber on täna üsna närvilises seisus ja prognoosimatu. Vähemalt osade Euroopa liitlaste vägede moderniseerimise aeglustub suure tõenäosusega pandeemiast tingitud majandusliku surve tõttu. Seda rohkem peame ise pingutama, et viimase 10–15 aastaga halvenenud julgeolekukeskkonnas hakkama saada.
Kuuldused sõjast: Venemaa üllatab taas Ukrainas?
Kuum infosõda, hiiliv eskaleerumine ning teised hoiatavad märgid ja arengud viitavad sellele, et Venemaa valmistub uueks rünnakuks Ukraina vastu. Kas oodata on Donbassi annekteerimist, täieulatuslikke sõjalisi operatsioone või Venemaa „rahuvalvajate“ paigutamist Ukrainasse?
Venemaa propageerib Krimmi noorte seas sõjakultust
Venemaa propageerib okupeeritud Krimmis noorte seas sihikindlalt ja ulatuslikult militariseerimist. Eesmärgiks on isiksuse allasurumine ning sõnakuulelike ja motiveeritud sõdurite koolitamine Venemaa relvajõududele. Militariseerimine algab juba lasteaiast või isegi lapse sünniga ning tipneb ebaseadusliku ajateenistusega, millest kõrvalehoidjaid ootab rahatrahv ja avalik hukkamõist.
Ühendkuningriigi uus sõjaline arengukava Baltimaades kindlustunnet ei ärata
Kuidas mõjutavad märtsi keskpaigas avaldatud Ühendkuningriigi julgeoleku-, kaitse-, arengu- ja välispoliitika visioonid ning kaitseväe arengukava brittide sõjalist kohalolekut ja tegevuste aktiivsust Kirde-Euroopas ja konkreetselt Eestis?
USA poliitilise kriisi uus etapp: kaks reaalsust
Joe Bideni valimisvõidu esimesele joovastusele ja suure sõpruse taassünni kuulutamisele järgnesid Euroopas peagi ettevaatlikumad hinnangud USA välis- ja julgeolekupoliitika lähitulevikule. Ekspertide ja vaatlejate sõnul tuleb Bidenil ennekõike pühenduda kodu korda tegemisele. Mida see tähendab ning kuidas see täpsemalt mõjutab Bideni valikuid välis- ja julgeolekupoliitikas, palus Diplomaatia arutleda Susan Glasseril, Kurt Volkeril ja Liisa Pastil.
USA peab Trumpi ametiaja järel taastama juhirolli NATOs, kuid ka Euroopa liitlased peaksid aktiivsemad olema
Nagu mõned loomad, nii on ka mõned liitlased võrdsemad kui teised. Ehkki ametlikult teeb NATO otsuseid konsensuse alusel, mis põhineb kõigi liitlaste ühisel seisukohal, võivad alliansi otsuseid praktikas ebaproportsionaalselt kujundada suuremate liikmesriikide, eriti USA vaated.