Põhjalik ülevaade tehismõistuse ja autonoomia arendamisest Venemaal ning kuidas hinnata Venemaa edasisi arenguid neis valdkondades.
Seotud artiklid
Säästurežiimil julgeolek – NATO ressursipeeglis
Eesmärke saab edukalt realiseerida vaid juhul, kui liitlasriigid tajuvad ühiselt ohtude tõsidust ja väljendavad poliitilist tahet, nõustudes vajalike võimete väljaarendamiseks üheskoos senisest rohkem investeerima.
Poola ja raketitõrje: omandatud ja omandamata õppetunnid
Tõsine debatt Poola Ühendriikide-poliitika teemal raketitõrjejärgsel perioodil ei ole enam lihtsalt välditav.
Universaalsed inimõigused horisondil lävepakuks julgeoleku tagamisel
Kas terrorismivastase võitluse mõju inimõigustele on pikaajaliselt sama negatiivne, kui näitas lõppev kümnend, või võib rahvusvaheline üldsus loota, et mõõna ületamiseks koondatud jõud pikas perspektiivis kiirendavad edasiminekut?
Rahvas sõjas. Väikeriigi võimalus olla suurem suurriigist
Strateegilised mõjutusoperatsioonid oleksid Eesti võimalus teha midagi suurt suhteliselt väheste ressurssidega.
Venemaa, NATO ja uus strateegiline kontseptsioon
Õigel moel rakendatuna võib strateegiline kontseptsioon muuta liitlaste suhtumise Venemaasse ühtseks, luua selgust NATO kavatsustesse Moskva suhtes ning panna aluse konstruktiivsematele suhetele tulevikus.
NATO uuendamine: osa suuremast pildist
Me peame enda põlvkonna ajal tegema sama, mida tegi eelnev põlvkond meile: panema aluse rahvusvahelisele korrale, mis toetaks eelseisvatel aastakümnetel demokraatia ja turumajanduse arengut ning ülemaailmset julgeolekut.
Eesti lähimad sõjalised liitlased
Läti ja Leedu kaitsereforme tuleb tähelepanelikult jälgida. Neid ei ole mõtet väga kiiresti ei hukka mõista ega heaks kiita.
Avalikkuse suhtumine Leedu relvajõudude muutumisse
Kuvand, mille kohaselt sõdur kaitseb kodumaad kus tahes maailma nurgas, on Leedu ühiskonnale veel päris võõras.
Venemaalt, Euroopa-armastusega
Vaadeldav raamat peaks olema Eesti lugejale huvitav mitmes mõttes. See annab pildi Euroopa Liidu arengutest ja Venemaa ning ELi suhete keerukusest teise osapoole silmade läbi. Mingil määral saab siit aimu ka selle kohta, kuidas tajutakse Venemaal iseenda seisundit ja valikuvõimalusi.
Putinismi olemus
"Putin" ei ole mitte praeguse režiimi looja, vaid pseudonüüm või üldnimi, mis väljendab kujunenud jõudude vahekorda väga kitsas isikuteringis, kes võtavad vastu kõik tähtsamad otsused.
“Võtke eeskuju sellest, mida soomlased teevad.”
Soome on sõjalistesse liitudesse mittekuuluv riik, kuid jagab EL-i liikmesriigina meiega samu väärtusi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika osas.
Julgeolekupoliitiline reset
USA-Venemaa suhetes käsitsetakse viimasel ajal reset-nuppu. Taolist nuppu vajab ilmselt ka Eesti julgeolekupoliitiline kogukond.
NATO ülim julgeolekutagatis
Globaalne tuumarelvastuse elimineerimine nähtavas tulevikus teoks ei saa ning eeldaks maailma praeguse poliitilise korra fundamentaalset muutumist.
Kuidas suhtuda Venemaa välispoliitika “humanitaarsesse dimensiooni”?
Venemaa eesmärgid ühtse "vene diasporaa" kujundamiseks ja Eesti riigi soov siin elavat venekeelset elanikkonda paremini integreerida on omavahel võistlevad kontseptsioonid.
Mõrvatellijad ja seaduspõhine lähenemine
Lääneeurooplastele on Eesti Vene-probleemi mõnigi kord raske seletada - sel lihtsal põhjusel, et Venemaa, mida kogeme meie ja Venemaa, mida kogevad nemad, on nii erinevad.
… ja Venemaa meelest ei lähe
Peame õppima Venemaaga elama mitte tema ambitsioone heaks kiites, vaid neid igapäevaselt ennetades ja vajadusel tõrjudes.