Operatsioon Z: imperialistliku meelepette surmakrambid
Kuninglik Kaitseuuringute Instituut (RUSI), 2022
Eriraport uurib, kuidas Moskvat tabanud mitmed omavahel põimunud katsumused kujundavad ümber Venemaa poliitikat ning riske, mis võivad kaasneda Moskva võimalike tegevustega, kui sõda Ukrainas jõuab uude faasi. Venemaa valmistub praegu diplomaatiliselt, sõjaliselt ja majanduslikult pikaks konfliktiks.
Seotud artiklid
Balti ajalugu Vene vaatevinklist
Venemaa viimasel ajal hoogustunud propagandasõda Balti riikide vastu annab endast järjest rohkem märku ka raamatulettidel. Kui veel mõni aeg tagasi andsid Venemaal ilmuvate ajalooraamatute seas tooni küllalt tõsiseltvõetavad uurimused, siis praeguseks on olukord muutunud. Uue doktriini kohaselt ajalugu ajaloolaste uurida enam ei jäeta – keskvõimu kehtestatud ajalookäsitus tuleb viia nii teadusasutuste kui ka avalikkuseni. Raha selleks ei säästeta ning nii ongi üksteise järel valminud nii raamatud kui dokumentaalfilmid, mis peavad paljastama lääne ja eriti Balti riikide ajaloovõltsijaid.
Kommunismiohvrite monument Washingtonis
Kommunismi kuritegude teadvustamisel ei tohi mingil juhul väsida, praeguseks kergelt kuuma rauda tuleb täie jõuga edasi taguda.
Aprillikriisi õppetunnid
On väga tõenäoline, et Venemaa õpib viimase kriisi ajal tehtud vigadest. Kas Eesti suudab sedasama?
20. sajandi suurim geopoliitiline tragöödia
Suutnuksid Venemaa ja venelased avalikult lahti öelda vägivallast, valedest ning väärustest, vabanenuksid nad suurest osast oma praegustest alaväärsuskompleksidest ja võinuksid alustada uuelt leheküljelt.
Vene natsionalism ja “põlvedelt püstitõusmine”
1990. aastatel tundsid venelased lisaks majandusraskustele, et ka nende rahvuslikku uhkust on sügavalt solvatud, nad on põlvili surutud. Nüüd on toimunud pööre, tulnud ka aeg hakata “solvajatele” kätte tasuma.
Venemaa välispoliitika sisetegurid: majandushuvid, identiteet, stabiilsus
Venemaa välispoliitika eripalgelisus eri situatsioonides ei tulene mitte hoolikalt läbi mõeldud kavalast plaanist, vaid on paljuski mitmete sisepoliitiliste tegurite vastastikuse mõju ja kattumise tagajärg.
Vasallriigid
Venemaal usutakse, et Eesti on nii ehk naa sõltuv riik: kui ta ei ole enam Venemaa “vasall”, on ta mõne teise riigi “vasall”.
Nabucco – viimne lootus või Euroopa ooperlik fiasko?
Kesk-Aasia gaasi otse Euroopasse toova torujuhtme tulevik kõigub kaalukausil.
Sündmused Ukrainas ennustavad Euroopa energiajulgeoleku tulevikku
Venemaast liigselt sõltudes võib ohtu sattuda gaasitarnete varustuskindlus ja kannatada iseseisvate poliitiliste otsuste tegemise võimalus.
Taastärkav Venemaa?
Uusi mõtteid energiagigandi kohta – viis müüti "energiaüliriigist"
Häirekell kõigile kõrvadele
"Tekib küsimus, kas Venemaa väga jõuline finantsiline taastumine on andnud uuele juhtkonnale ajendi pöörduda tagasi külma sõja aegadesse. Venemaa tahab domineerida ja dikteerida." Need sõnad tulid Leedu presidendi Valdas Adamkuse suust, kui ta andis jaanuaris intervjuu ajalehele Financial Times, aga sama hästi oleks need võinud võtta ka Edward Lucase raamatust "Uus külm sõda. Kremli sünge vari Venemaa ja Lääne kohal".
Putini dilemma
Putini suurim probleem on, et ta ei saa jätta enda asemele nõrka järglast, kuid ei või mantlipärijaks määrata ka tugevat poliitikut.
Ideoloogia mõistmise asemel
Ideoloogiline prisma moonutab tegelikkust ning segab objektiivset ja kainet analüüsi.
Sarnane mitmetahulisus. Venemaa ja Ladina-Ameerika võrdlemise aspektidest
Kui Venemaa eliit hoiab ka edaspidi jäigalt kinni praegusest ühiskondlik-poliitilisest mudelist, võidakse ühel hetkel taas hakata tühistama turumajanduslikke ümberkorraldusi, nagu tehakse seda praegu Venezuelas ja Boliivias.
Vene hunt ja Euroopa Liidu lambad
Riigid, kes ei olnud Kosovo iseseisvuse osas eriti pooldaval seisukohal või seisid isegi selle vastu, muutsid meelt seetõttu, et Venemaa kasutas seda küsimust survevahendina Euroopa Liidu lõhestamisel saavutamaks eesmärki hoida liitu võimalikult nõrgana.
Igavad valimised ja tundmatu tulevik
1996. aasta juunis oli Venemaal õhk ärevusest ja pingetest paks. Kas Zjuganov või Jeltsin, seisis küsimus, ja vastust ei teatud. Ning tegelikult, mida see vastus andnukski?! „Teie Eestis, kui te hääletate ühe või teise poliitiku poolt, vähemalt enam-vähem teate, mida te saate, kui ta võidab,“ arutles üks noor blond venelanna tol kaugel suvel Eesti saatkonnas diivanil istudes. „Aga meie ei tea üldse. Kui saabki Jeltsin presidendiks – mis siis juhtub? Mida ta teeb? Milline on tulevik? Mitte midagi ei tea.“