Tengelpungade sõda
Vitali Portnikov väidab, et Ukraina ja Venemaa gaasikonfliktil polnud mingit tegemist ei poliitika ega majandusega, vaid kõik oli nagu alati: konkreetsed inimesed jagasid omavahel konkreetset raha.
Iraani võlu ja viha
Pärsia on kogu aeg, eelajaloolisest ajast peale, omaenda rada käinud. Isegi siis, kui oma tee pole olnud poliitiliselt võimalik, on seda enam astutud oma kultuurilist rada. Iraanlased on väga iseteadlik rahvas.
Lukašenka trumbid
Lukašenka trumbid on siseriiklik majanduslik stabiilsus, mis püsib Venemaa toel, Venemaa poliitiline abi, opositsiooni väikesearvulisus ja killustatus ning valgevenelaste vähene teadmine selle kohta, milline on teistsugune maailm. Nende trumpide kadudes ta aga langeb.
Valgevene diktatuurivalimised
Kui tavaliselt räägitakse presidendi-, parlamendi- või kohalike omavalitsuste valimistest, siis mõnel maal pole neil mõisteil märkimisväärset sisu. Toimuvat võiks nimetada lihtsalt diktatuurivalimisteks – nagu Valgevenes.
Vabaduse õppetunnid
Ukrainal ja Gruusial õnnestus oma olukorda valimiste abil muuta. Valgevenes pole see veel võimalik. Ent ka valgevenelastel on olemas peamine, mis aitas Gruusiat ja Ukrainat: soov olla vaba.
Miinus sada inimest tunnis
Rahvastikusündmustel on otsene mõju riigi julgeolekule, mitte ainult majandusele.
Ekspansionistliku demokratiseerimise ohtudest
Püüe eksportida demokraatia institutsioone ühest riigist teise on määratud ebaõnnestumisele, kuna institutsioonide loomine iseenesest ei garanteeri demokraatliku režiimi püsimist.
Hirm ja vihkamine N kubermangulinnas ehk Voroneži idüll
Kui teemaks rassism Venemaal, mainitakse alati kahte linna: Voroneži ja Sankt-Peterburgi. Viimases on ka kõike muud kõneväärset, Voronežis eriti mitte.
Iraak väärib eluvõimalust
Kas praegune Iraak on rohkem nagu sõjajärgne Bosnia või nagu sõjaeelne Jugoslaavia? Pigem tasuks Läänel need ise ennast täitma kippuvad ennustused esialgu peast visata ja töötada selle nimel, et Iraagile ühtse riigina eluvõimalus anda.
Rahvamonarhia
Venemaa naaseb vanade heade ideoloogiate manu: tema loosungiks võib taas saada “õigeusk, isevalitsus ja rahvuslikkus” ehk “pravoslavije, samoderžavije, narodnost”. Vladimir Juškin on Balti Vene-uuringute Keskuse direktor.
Tiibeti mõjutegur Hiina ja India piiritülis
Tiibeti geograafiline ja ajalooline positsioon ning tiibetlaste seas lähiminevikus toimunud käärimised on mitmel korral mõjutanud suurriikide, India ja Hiina omavaheliste suhete kulgu.
Iisrael ja Liibanon: lahing modernsuse nimel
Iisraeli hiljutise Liibanoni-vastase sõja tagapõhi on soov säilitada modernsuse monopol Lähis-Idas. György Schöpflin väidab, et selle lõppemine on vältimatu ning ühes sellega lõpeb Iisraeli eristaatus piirkonnas.
Euroopa uus lähenemine Hiinale
Euroopa riigid konkureerivad liigagi sageli omavahel Pekingi parima poliitilise sõbra ja kaubanduspartneri au pärast, millega õõnestavad omaenda võimalusi mõjutada Hiina poliitikat.
Kabul, siis ja nüüd
Kui toona oli võõrsõdureid vaja riigi lammutamiseks, siis nüüd on neid vaja riigi ülesehitamiseks tarviliku julgeolekuolukorra kehtestamiseks.
Hiina juhitavuse illusioon
Kuidas suunata tõusev suurvõim Hiina rahvusvahelisse süsteemi nii, et süsteem katki ei läheks? Robert Kagan leiab, et see ei pruugigi üldse Lääne võimuses olla.
Taaskohtumine komandör Tahel Shirzadiga
Kakskümmend aastat tagasi võitlesid Afganistani mudžahiidid lääneriikide abil NSV Liiduga. Nüüd on Afganistani ja Lääne suhetes tarku tegusid ja möödalaskmisi võrdselt: seis on 2:2.
Professiooni paradoksid
Diplomaadi töö pole raske, diplomaadi töö on täis paradokse...” arvasin kuulvat Priit Kolbre vastust 2001. aasta suvel Brüsselis ühele diplomaadi abikaasale, kes oli hetk varem Priidule ilmselt öelnud, et diplomaadi töö on raske. Või – kes teab – kirjeldanud, kui raske on tema abikaasa töö. Või hoopis osutanud Priidu enda töö keerukusele.
Kui suur on 20. august?
Mida me 20. augustil tähistame? Kas seda, et ajaloos oli üks järjekordne päev, kui tervet eesti rahvast maha ei tapetud?