Gaasitorude Läänemere põhja paigaldamise õiguslikud aspektid
Kristi Land selgitab, mida on rahvusvahelisel õigusel öelda Läänemerre rajatava Vene-Saksa gaasitoru kohta.
Gaasitrass või puudlirihm
Saksa-Vene gaasitrass meenutab Balti riikide ja Poola kaasosaluseta isegi maakaardil liiga selgelt jalutusrihma, mille otsa peremees idas püüab kinnitada puudlit läänes.
Gaas, reaalpoliitika ja ebaturvalisus
Baltimaad ei peaks osalema Läänemere gaasijuhtme projektis, sest see suurendab veelgi meie sõltuvust Venemaa gaasist ning takistab alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtmist, leiab Atis Lejinš.
Energiasõltuvus, naftaäri ja “Mažeikių nafta”
Leedu poliitikute üsna hiljutisest ajaloost saadud õppetund seisab selles, et soovmõtlemine ei vii kuhugi.
Venemaa kui liberaalne impeerium
Väljavõtteid Anatoli Tšubaisi 2003. aasta septembris peetud kõnest
Baltimaade ja Lõuna-Kaukaasia koostööstrateegiad ja reformimustrid
Kui Gazprom saavutab kontrolli Gruusia, Türgi ja Ukraina gaasituru üle, siis moodustub strateegiline rõngas ümber Musta mere, mis jääb seeläbi energia mõttes Venemaa püsiva kontrolli alla.
Energeetiline julgeolek - mis see veel on?
Riigi energiaga varustatuse tagamine on ülesanne vähemalt miljardi muutujaga. Eriti keeruliseks teeb selle tõik, et tegemist on sisuliselt äriga, kus nii mõnedki riigid ise aktiivselt kaasa löövad.
Väike päike Prantsusmaal
Tuumasüntees pole mägede taga. Kuid mäed on teadmata kaugustes.
Venemaa Venezuela haigus
President Putini endine majandusnõunik Andrei Illarionov selgitab, millist mõju avaldab naftarahast elamine Venemaa majandusele, poliitikale ja ühiskonnale.
Kremli kontrolli all
Viimastel aastatel aset leidnud Vene toorainetööstuse taasriigistamist on hinnatud suurimaks natsionaliseerimiseks pärast Oktoobrirevolutsiooni. Kremli vastsest omandist annab ülevaate George Šhabad.
Venemaa energiavõim: kaks teed
Moskva võib teha panuse enda näitamisele kogu arenenud maailma usaldusväärse energiapartnerina, võib aga ka energiat relvana kasutades alustada uut pealetungi oma varasemate positsioonide taastamiseks naabermaadel.
Illarionov: gaasisõda meenutab 1939. aasta baasinõudeid
President Putini kauaaegne majandusnõunik Andrei Illarionov astus lõppenud aasta 27. detsembril ametist tagasi, sest ei nõustunud Kremli gaasipoliitikaga Ukrainas. Järgnevalt avaldab Diplomaatia katkendeid Illarionovi raadiojaamale Ehho Moskvõ antud intervjuust, kus ta põhjendab oma otsust ja selgitab gaasisõja tausta.
Tengelpungade sõda
Vitali Portnikov väidab, et Ukraina ja Venemaa gaasikonfliktil polnud mingit tegemist ei poliitika ega majandusega, vaid kõik oli nagu alati: konkreetsed inimesed jagasid omavahel konkreetset raha.
Soome energiapoliitika Venemaa mõõde
Energiapoliitika alternatiive paistab Soomel olevat vaid kaks: kas rohkem tuumaenergiat ja suurem sõltuvus Venemaast või lihtsalt suurem sõltuvus Venemaast.
Aru tuleb saada, järele mitte teha!
Euroopa Liidu huvi on Venemaa stabiilsus ja rahu ning parimaks viisiks seda kindlustada peetakse Venemaa majanduse ainsa tugisamba püstihoidmist.
Eesti esimene täisaasta Euroopa Liidus
Tulevikus on ka Eestil võimalik senisest rohkem mõjutada ja suunata Euroopa Liidu poliitikat. Selleks tuleks veidi fookust muuta.
Iraani võlu ja viha
Pärsia on kogu aeg, eelajaloolisest ajast peale, omaenda rada käinud. Isegi siis, kui oma tee pole olnud poliitiliselt võimalik, on seda enam astutud oma kultuurilist rada. Iraanlased on väga iseteadlik rahvas.
Lukašenka trumbid
Lukašenka trumbid on siseriiklik majanduslik stabiilsus, mis püsib Venemaa toel, Venemaa poliitiline abi, opositsiooni väikesearvulisus ja killustatus ning valgevenelaste vähene teadmine selle kohta, milline on teistsugune maailm. Nende trumpide kadudes ta aga langeb.