Jahe kevad, kuum sügis: mõned tähelepanekud Läti poliitikaelust
Lätis, kus asjad pole sageli sellised, nagu nad võivad paista, on käesolevat kevadet tervitatud kui stabiilsuse ja konsolideerumise aega.
Vähem teraapiat, rohkem strateegiat!
Eesti mõjutamishoovad on loomulikult väiksemad kui suurriikidel, kuid ka meie nõudmised ja huvid on pisemad ja omad lahendusteed peavad kusagil olema ka meie jaoks.
Hurtsiku rohetav, hägune ja moonutav aknaruut
Eesti riigi noorus ja väiksus ning ajaloolised iseärasused ongi üks põhjus, miks siinmail ei ole säärast välispoliitilist debatti kui näiteks USAs, Suurbritannias või Prantsusmaal.
Enn Soosaar kui poliitik ja diplomaat
Enn ei pidanud kunagi tegutsema parteipoliitikuna - Ennul oli õnn, võimalus ja saatus tegutseda Eesti Poliitikuna.
Linnart Mäll - autoritaarne demokraat
Inimesena järgis ta hierarhiat ja lähtus tõdemusest, et igal asjal on oma koht, igal inimesel on aujärg, mille ta on saavutanud oma hingesuuruse ja tegudega, aga mitte karjerismi ega ametiredeli abil.
Mälli mõtteilma allikad
Mälli suurim sõnum kaasajale oli tema iseseisvus ja murdumatus. Ta ei ujunud kaasa ühegi konjunktuuriga, vaid oli alati tema ise.
Paar märkust lahetaguse asjus
Diplomaatia jaanuarikuise, Soome-teemalise numbri artiklitest võis nii mõnelegi lugejale jääda Soome kodanike hoiakutest oma riigi sise- ja välispoliitika küsimustes pisut poolik mulje. Arusaadav, et diplomaadil ja sõjaväelasel ei sobi võõrriigi riigijuhtimisele ja eriti isiklikult juhtidele hinnanguid anda. Ülikoolis töötavalt haritlaselt ootaks aga siiski faktidele ja uurimustele toetuvat ülevaadet.
Putinismi olemus
"Putin" ei ole mitte praeguse režiimi looja, vaid pseudonüüm või üldnimi, mis väljendab kujunenud jõudude vahekorda väga kitsas isikuteringis, kes võtavad vastu kõik tähtsamad otsused.
Tartu rahu aastapäev Moskvas
Tartu rahu aastapäeval põlevad küünlad mitte ainult Jaan Poska, vaid ka Vene läbirääkimisdelegatsiooni juhi Adolf Joffe haual.
Arutlevad soomlased, vaikivad soomlased
Suhtluskultuur Soomes: milleks raisata sõnu, kui saab ka ilma.
Sama eesmärk, erinevad teed
Kui Eestile on olnud NATOga liitumine iseenesestmõistetav julgeolekupoliitiline valik, siis Soome on pidanud mõtlema sellele, mis on NATOga liitumise lisaväärtus ning selle võimalikud tagajärjed.
Iisrael ja Iraani valimised
Seni on Iisrael olnud Iraani 12. juuni valimiste kommenteerimisel suhteliselt passiivne, kuid on selge, et peaminister Benjamin Netanyahu valitsus jälgib sündmusi väga tähelepanelikult. Saksa ajakiri Der Spiegel väitis hiljaaegu, et Iraani presidendivalimised veensid Iisraeli valitsust, et Iraani tuumaprobleemi lahenduseks pole mitte kõnelused, vaid sõjalise jõu kasutamine.
Nõukogude piiratud väekontingendi saabumine ja lahkumine
1989. aastal oma väed Afganistanist välja viinud Moskval puudus tahe tegeleda riigiehitamisega.
Tankid Taevase Rahu väljakul
Miks ei võiks tulevikus ka Hiinast saada demokraatlikku maad sarnaselt Jaapanile, Lõuna-Koreale ja Taiwanile?
Slovakkia raske tee demokraatiale ja Euroopa perre
Täna, kakskümmend aastat pärast sametrevolutsiooni, kuusteist aastat pärast sametlahutust ja viis aastat pärast ühinemist ELi ja NATOga, on Slovakkia tavapärane Euroopa riik.
1989 - annus mirabilis
Meil tuleb leppida tõsiasjaga, et üleminek demokraatiale ei kulge enamikus maailmas kaugeltki nii kiirelt ja libedalt nagu Kesk-Euroopas.
Vähetallatud tee: Balti riikide iseseisvuse toetamine
Pärast seda, kui Islandist sai esimene riik, mis tunnustas Balti riikide iseseisvust ja rajas nendega ametlikud diplomaatilised suhted, selgus peagi, et Hannibalssoni poolel oli ka ajalugu.
Suurte ootuste aasta
Eestis algas ja lõppes 1989. aasta igati lootusrikkalt. Ent pikalt ajadistantsilt tagasi vaadates tekib paradoksaalne mulje, et ükski 1989. aasta suurtest võitudest ei andnud pikemaajalisi tulemusi.