Jäta menüü vahele
Rubriik

Kommentaar

Filtrid:

Paar märkust lahetaguse asjus

Diplomaatia jaanuarikuise, Soome-teemalise numbri artiklitest võis nii mõnelegi lugejale jääda Soome kodanike hoiakutest oma riigi sise- ja välispoliitika küsimustes pisut poolik mulje. Arusaadav, et diplomaadil ja sõjaväelasel ei sobi võõrriigi riigijuhtimisele ja eriti isiklikult juhtidele hinnanguid anda. Ülikoolis töötavalt haritlaselt ootaks aga siiski faktidele ja uurimustele toetuvat ülevaadet.

Nr 78 • Veebruar 2010

Putinismi olemus

"Putin" ei ole mitte praeguse režiimi looja, vaid pseudonüüm või üldnimi, mis väljendab kujunenud jõudude vahekorda väga kitsas isikuteringis, kes võtavad vastu kõik tähtsamad otsused.

Nr 78 • Veebruar 2010

Tartu rahu aastapäev Moskvas

Tartu rahu aastapäeval põlevad küünlad mitte ainult Jaan Poska, vaid ka Vene läbirääkimisdelegatsiooni juhi Adolf Joffe haual.

Nr 78 • Veebruar 2010

Sama eesmärk, erinevad teed

Kui Eestile on olnud NATOga liitumine iseenesestmõistetav julgeolekupoliitiline valik, siis Soome on pidanud mõtlema sellele, mis on NATOga liitumise lisaväärtus ning selle võimalikud tagajärjed.

Nr 77 • Jaanuar 2010

Arutlevad soomlased, vaikivad soomlased

Suhtluskultuur Soomes: milleks raisata sõnu, kui saab ka ilma.

Nr 77 • Jaanuar 2010

Tankid Taevase Rahu väljakul

Miks ei võiks tulevikus ka Hiinast saada demokraatlikku maad sarnaselt Jaapanile, Lõuna-Koreale ja Taiwanile?

Nr 71/72 • August 2009

Slovakkia raske tee demokraatiale ja Euroopa perre

Täna, kakskümmend aastat pärast sametrevolutsiooni, kuusteist aastat pärast sametlahutust ja viis aastat pärast ühinemist ELi ja NATOga, on Slovakkia tavapärane Euroopa riik.

Nr 71/72 • August 2009

1989 - annus mirabilis

Meil tuleb leppida tõsiasjaga, et üleminek demokraatiale ei kulge enamikus maailmas kaugeltki nii kiirelt ja libedalt nagu Kesk-Euroopas.

Nr 71/72 • August 2009

Vähetallatud tee: Balti riikide iseseisvuse toetamine

Pärast seda, kui Islandist sai esimene riik, mis tunnustas Balti riikide iseseisvust ja rajas nendega ametlikud diplomaatilised suhted, selgus peagi, et Hannibalssoni poolel oli ka ajalugu.

Nr 71/72 • August 2009

Suurte ootuste aasta

Eestis algas ja lõppes 1989. aasta igati lootusrikkalt. Ent pikalt ajadistantsilt tagasi vaadates tekib paradoksaalne mulje, et ükski 1989. aasta suurtest võitudest ei andnud pikemaajalisi tulemusi.

Nr 71/72 • August 2009

Revolutsiooni ja evolutsiooni kaks aastakümmet

Erinevalt omaaegsest Euroopat ähvardanud kommunismitondist ei kujuta praegune vaevaliselt komberdav kommunismi-zombi meie tulevikule enam eksistentsiaalset ohtu. Mis aga ei tähenda, et tulevik oleks tingimata helge ja ohutu.

Nr 71/72 • August 2009

Iisrael ja Iraani valimised

Seni on Iisrael olnud Iraani 12. juuni valimiste kommenteerimisel suhteliselt passiivne, kuid on selge, et peaminister Benjamin Netanyahu valitsus jälgib sündmusi väga tähelepanelikult. Saksa ajakiri Der Spiegel väitis hiljaaegu, et Iraani presidendivalimised veensid Iisraeli valitsust, et Iraani tuumaprobleemi lahenduseks pole mitte kõnelused, vaid sõjalise jõu kasutamine.

Nr 71/72 • August 2009

Nõukogude piiratud väekontingendi saabumine ja lahkumine

1989. aastal oma väed Afganistanist välja viinud Moskval puudus tahe tegeleda riigiehitamisega.

Nr 71/72 • August 2009

Selginemise aasta energeetikas

2009. aasta gaasikriis oli euroliidule äratus jääkülma veega.

Nr 76 • Detsember 2009

Kahe riigi lahendus

Euroopa Liidul on aeg anda kahe riigi lahendusele sisu ning selleks peab ta tunnustama Palestiina iseseisvust.

Nr 76 • Detsember 2009

Türgi-Armeenia sündimata ajalugu

Protokollidest piiride avamiseni on pikk ja raske tee.

Nr 76 • Detsember 2009

Euroopa Liit anno 2009

Alles hiljaaegu jäin põrnitsema ühe nõuka-aja paneelmaja lage: ontlik konstruktsioon, ilmne märk viimasest nn euroremondist. Ripplagi on üsna vaimukas leiutis - seda annab sättida nii, et kõik vanaaegsest lohakusest jäänud ehitusvead kaovad ning silmale jääb vaid sile pind. Ent ripplaemetafoori kasutades ei tahaks kõnelda idaeurooplaste raskest lapsepõlvest, pigem Euroopast endast, püüdlustest siluda ehedat ja krobelist tegelikkust ehk katsetest meeldida kõigile.

Nr 76 • Detsember 2009

Eesti kümme aastat WTOs - fakte, meenutusi, kommentaare

Kui me poleks liitunud WTOga, oleks ka ELi liikmesuseni jõudmine parimal juhul edasi lükkunud.

Nr 74/75 • November 2009